Jaapani ehitustehnoloogia vs Euroopa - 5 erinevust

cranes-g269a5719f_640.jpg


Jaapanlased on alati olnud huvitatud pigem uuenduslikust disainist ning inserneritööst kui traditsionaalsetest ehitustehnikatest. Viimase 50 aasta jooksul on idamaa insenerid arendanud mitmeid innovaatilisi lahendusi uuenduslike elamispindade ning äripindade loomiseks. Tegemist on spetsiifilise ehitustehnikaga riigiga, mille insenere on raske asendada välismaalastega. 2019.aasta Globaalse Konkurentsi raporti alusel on Jaapan esikümnes esikohal ehituse ning uuringute edetabelis.

Ajalooliselt peetakse Jaapanit kui idamaalise kultuuri ning ajalooga riigiks, kust pärinevad geishad, võitluskunstimeister ‘Ninja’ ning muud kultuslikud võitluskunstiliigid. Ning ajalugu on see, mis inspireeris jaapanlasi arendama oma tehnilist lähenemist ehitusele ning elustiilile.

Jaapani ehitustehnoloogia erineb liigiti Euroopas kasutatavale tehnoloogiale ning seda viiel erineval põhjusel:

Asukoht

Jaapan oma saar, mis paikneb Euraasia mandri idaosas. Maismaast eraldab saart vaid Jaapani meri ning ida poolt piirab seda ‘tõusva päikese maad’ Vaikne ookean. Riik koosneb üle 6000st saarest ning seda suunaga põhjast lõunasse. Rahulik ilmastik ei ole just igapäevane ning kuna riiki piiritleb ookean, siis valdavad saare osa nii tugevad tuuled kui raju torm ülimalt tihti. Lisaks kõigele raputab saarel toimivat elu ka maavärinad, mis tekivad tänu tektoonilistele põhjustele (maa sisepinged).

Aastas registreeritakse saarel pea 8000 maavärinat, neist enamus väikesed, mis tavaelu peaaegu ei häirigi. Kuid suuremate maavärinate puhul on hävinenud nii linnad kui külad. Selleks, et elamud kannataks maavärinaid, ehitatakse need vastavalt ohuallikatele ning regulatsioonidele. Uusimate tehnoloogiate puhul luuakse majade vundamentide alla vedrudel talad, mis maavärina puhul aitaks vältida purustusi. Vetrumise abil vähendatakse majaseintes tekkivat vibratsiooni, mis on tavaliselt suurte hävingute põhjuseks. Euroopas ei ole laamade liitumiskohti, mis aktiivselt liiguksid. Tektoonilisi efekte ei võeta seega Euroopa ehitustehnoloogia puhul arvesse.

Materjal

Tänu oma asukohale on Jaapanis puidu kättesaadavus küllaltki väike. Kuna ressurss peaaegu puudub puitehitiste tarbeks, kasutatakse Jaapani ehitustehnoloogia tarbeks muid vastupidavaid materjale nagu klaas ja betoon. Euroopas on enamus ehitisi valmistatud tellisest ning puidust. Klaasi ning metalli kasutatakse vaid tööstuslike ehitiste valmistamiseks ning pilvelõhkujate valmistamiseks.

Jaapani ehitustehnoloogias kasutatakse lisaks klaasile, betoonile kui ka metallile looduslikke materjale nagu hein, muru, muld ning roog. Taastuvad maavarad on hinnatud ehitusmaterjalid nii interjööri kui ka välisehituse tarbeks, sest nende kombineerimine nn ‘külma materjaliga’ aitab luua hubasust ning turvatunnet.

Minimalistlik lähenemine

Eurooplased armastavad avarust ning piisavalt ruumi oma perele, kuid jaapanlased soovivad pigem elada piiritletud tingimustes. Väikest ruumi ning kitsaid olusid peetakse koduseks ning hubaseks. Erinevalt eurooplastest tuleb Jaapanis silma peal hoida maatüki suurusel, kuhu ehitatakse hoone. Limiteeritud pindala sunnib Jaapani ehitustehnolooge tegema targemaid otsuseid sisustuse ning toaplaanidega, sest pea iga ruut sentimeeter on arvel.

Millised tööstused kaotavad kõige enam raha kinnisvara hindade tõusust?

Euroopa ning Jaapani ‘fusion’ Kui kombineerida erinevaid ehitustehnoloogiaid, siis eelistavad jaapanlased oma ehituse stiile kombineerida Euroopa omadega. Kuna eurooplased on oma kujunduselt keskendunud fuktsionaalsusele ning teistsugustele värvitoonidele, siis luuakse nn ‘fusion’ stiile nii ehitustehnoloogias kui ka kulinaarias. Eurooplased siiski ei kasuta Jaapani eeskuju oma tehnoloogia ning kujundusel, sest piiritletud disain ei võimalda luua endale sobivat ehitust. Siiski kasutatakse Jaapani ehitustehnoloogiatest innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi ning lisatakse oma elamutele Euroopas.

Millised tööstused kaotavad kõige enam raha kinnisvara hindade tõusust?

30 aastat eluiga Kiire elutempo ning rahvaarvu tõusu tõttu luuakse Jaapanis ehitustehnoloogiaid, mis võimaldavad maja ning hoone püstitada kiiresti ning odavalt. Odav ehitus aga seab ehitistele aga 30 aastase eluea, mille järel hooned tihti lammutatakse ning pind valmistatakse ette järgmise elu- või tööstushoone tarbeks. Suurimaks ohuks Jaapani kodudele on maavärin, mis võib kulmineeruda tsunaamiga. Kalli kinnisvara kaotamine on küllaltki suur oht, ning finantsriski vähendamiseks tulevikus ehitatakse hooned vastavalt võimalusele ning odava eelarvega. Euroopa ehitustehnoloogia kasutamise tagajärel ulatub elamute eluiga keskmiselt kuni 200 aasta vanuseni, mis tähendab, et hooned püsivad 170 aastat kauem vastupidavamad.