Planeeringud

Planeerimisseadus

Planeering, maa-ala planeering – plaanimise tulemusena saadav maa-ala arengu kava. Planeeringu liigid on üleriigiline-, maakonna-, üld- ja detailplaneering.

Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine.

Teemaplaneering tehakse kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.

Üldplaneering peab tagama valla või linna edasise arengu ja ühiskonnaliikmetele parima võimaliku elukeskkonna. Linnade üldplaneeringud peavad olema kehtestatud seisuga 1.jaanuar 2006. Valdade üldplaneeringute kehtestamise kohustus on kohalikel omavalitsustel hiljemalt 1.juuli 2007.

Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ning see on ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks.

Keskkonnamõjude hindamine - igasugune inimtegevus mõjutab vähemal või rohkemal määral keskkonda. Üheks suurimaks inimseoseliseks keskkonna mõjutajaks võib pidada ehitustegevust. Seetõttu on vajalik hinnata ehitamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning leida lahendusi vähendamaks koormust keskkonnale. Tähtis on hindamisel meeles pidada, et ehitis mõjutab keskkonda terve oma eluea jooksul.

Detailplaneeringus olulisim roll kohalikul omavalitsusel

Enne detailplaneeringu kehtestamist läbib see palju etappe. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele, mis esitatakse avalikuks aruteluks.

Detailplaneering toob endaga riskid

Äripäev

Kinnisvaraarenduse väga kiire tempo on toonud endaga kaasa mitmed riskid, nagu näiteks hinnarisk, mis on seotud detailplaneeringute ja piirkonna üldise arenguga.

Detailplaneeringu mõttekus sõltub asukohast

Äripäev

Enne müüki detailplaneeringu tegemise mõttekus sõltub sellest, kus kinnistu asub ning kas kavatsetakse see muuta äri- või elamumaaks.