Ehitussõnastik

AB / CDE / FGH / IJK / LMN / OPR / STUVÕÄÖÜ

Dekonserveerimine - konserveeritud ehitisel ehitustööde jätkamiseks vajalike tööde kogum.
Detailjoonis - eseme, tarindi osa, sõlme vm üksikasjalik joonis.
Detailplaneering - üksikasjalikum planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta.
Dimensioonimine - tarindi ja selle üksikosade mõõtmete määramine (arvutamine ja konstrueerimine).
Dokumendid päraldisena, dokumentpäraldis (asjaõigusseaduses dokumendid päraldisena) - kinnisasja omandamise ja valdamise, samuti ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid. – konserveeritud ehitisel ehitustööde jätkamiseks vajalike tööde kogum. – eseme, tarindi osa, sõlme vm üksikasjalik joonis. – üksikasjalikum planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta. – tarindi ja selle üksikosade mõõtmete määramine (arvutamine ja konstrueerimine). (asjaõigusseaduses dokumendid päraldisena) – kinnisasja omandamise ja valdamise, samuti ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid.
Drenaaž - liigvee kogumiseks ja kõrvaldamiseks pinnasesse rajatud veejuhtmestik.

Edukas pakkumus - pakkumiskutses nõutud tingimustele vastav kõige soodsam pakkumus.
Eelarve - eeldatavate tulude ja kulude arvutlus (riigi või kohaliku omavalitsuse eelarve).
Eelarvestamise meetodid (vt. ehituskulude eelarve) - sõltuvad lähteandmete detailsusest ja kasutatavatest normatiividest: funktsionaaanaloogi meetod, konstruktiivanaloogi meetod, ressursikulu meetod.
Eelarveline fond - riigi või kohaliku omavalitsuse eelarves teatud otstarbeks ettenähtud raha.
Eelarveväline fond - teatud otstarbeks kogutav eelarvesse mittekuuluv raha.
Eelprojekt - projektdokumendid, mis hõlmavad tellija (omaniku) vajaduste ja nõudmiste analüüsi, ehituskohtade ja -lahenduste võrdlevat analüüsi, kujunduslikke, arhitektuurilisi, funktsionaalseid, tehnilisi ja ehitusgeoloogilisi vajadusi rahuldava põhimõttelise programmi väljatöötamist, projekti ja selle maksumuse kohta hinnangu andmist. Eelprojekt võib olla projekteerimistingimuste väljaandmise eelduseks.
Ehitis - on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitiseks nimetatakse tavaliselt teadliku ehitamise tulemust. Ehitiste hulka kuuluvad hooned ning näiteks sillad, tunnelid ja tammid. Ehitisi, mis ei ole hooned, nimetatakse rajatisteks.
Ehitise avatud brutopind - on ehitise pind, mida määratakse ehitise viimistletud välispinnast mõõdetuna. Ehitise avatud brutopinna määramisel ei võeta arvesse ehitise fassaadil asuvaid kujunduslikke elemente. Ehitise avatud brutopinna piiriks on ehitise piiramata küljes konstruktsioonide välispindu ühendav mõtteline joon, kusjuures ehitise piiramata, kuid kaetud pinna korral on ehitise avatud brutopinna piiriks katuse horisontaalprojektsioon
Ehitise kasulik pind - ehitise, välja arvatud elamu, kasulik pind on ehitise kasutamise otstarvetele vastavate pindade ja nende teenindamiseks vajalike pindade summa. Elamu kasulik pind on eluruumide (korterite) kasulike pindade (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide pindade ja üldkasutatavate pindade summa. Kasuliku pinna määramisel ei võeta arvesse ehitist kui tervikut teenindavate ruumide pindu, nagu näiteks trepikoja, katlamaja või tehnilise ruumi pindu.
Ehitise maht - on ehitise füüsiline maht, mille määramisel ei võeta arvesse ehitisealuseid läbisõite. Hoone maapealse osa maht määratakse hoone esimese korruse piirde väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega, millele lisatakse pööningukorruse maht, kui pööningukorrusel on võimalik ruumide väljaehitus, mille kõrgus ületab 1,6 meetrit ning laius on üle 1 meetri. Täiskõrguseks on hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini. Hoone maa-aluse osa maht määratakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel keldrikorruse põrandast esimese korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega. Rajatise maht määratakse juhul, kui see on otstarbekas ja võimalik. Ehitise maht määratakse 1 m3 täpsusega.
Ehitise suletud netopind - Hoone, välja arvatud elamu, suletud netopind on kinniste ruumide piirdekonstruktsioonide viimistletud sisepindade vaheliste pindade summa. Suletud netopinna hulka ei arvata uste, akna- või muu piirdekonstruktsiooni ava ega nišši pinda, samuti lodža pinda. Hoone suletud netopind määratakse 0,1 m2 täpsusega. Rajatisel suletud netopind puudub.
Ehitise tehnilised andmed - koosnevad ehitise ja selle osa (korteri või mitteeluruumi kui hoone osa või rajatise osa) üldistest tehnilistest andmetest ning ehitise konstruktsioonide andmetest. Ehitise tehnilised andmed on: ehitisealune pind; ehitise suletud netopind; ehitise avatud brutopind; kasutamise otstarbele vastav kasulik pind; elamu kasulik pind; minimaalne korruste arv; maksimaalne korruste arv; kõrgus; pikkus; laius; maht; köetav pind; vundamendi liik; kandekonstruktsiooni materjal; jäigastavate ja piirdekonstruktsioonide materjal; vahe- ja katuselagede materjal; välisseina materjal; katusekatte materjal; välisviimistluse materjal; veevarustuse liik; pesemisvõimaluse liik; elektri liik; kanalisatsiooni liik; küttesüsteemi liik; kütte liik; küttegaasipaigaldise liik; küttegaasipaigaldiste arv; tualettruumide arv; liftide arv; köökide arv; kööginiššide arv; rõdude arv ja avatud netopind; lodžade arv ja avatud netopind; terrasside arv ja avatud netopind; ehitise eluruumide, sealhulgas korterid, ja mitteeluruumide arv; eluruumide pinna suurus eluruumide olemasolu korral; elamispinna suurus eluruumide olemasolu korral; kaitse- või ehituskeeluvööndit tekitavad andmed; korteri tehnilised andmed; mitteeluruumi tehnilised andmed; rajatise osa tehnilised andmed; muud oluliselt ehitist iseloomustavad andmed.
Ehitisealune pind - on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Ehitise ehitisealune pind määratakse 1 m2 täpsusega.
Ehitiseregister - register, mis sisaldab andmeid kasutatavate ehitiste, projekteeritavate ja ehitusloa alusel ehitatavate hoonete ja rajatiste kohta. Sisaldab kahte liiki andmeid: ehitise või selle osa aktuaalseid (käesoleval ajal kehtivaid) andmeid; dokumentide andmeid.
Ehitise olulised osad - asjad, millest ehitis on ehitatud või mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise oluline osa.
Ehitise omanik - füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik (eraõiguslikud isikud), riik või kohalik omavalitsus või seaduses sätestatud avalik-õiguslik juriidiline isik (avalikõiguslikud isikud), kellele ehitis kuulub omandiõiguse alusel.
Ehitise valdaja - asjaõigusseaduse alusel ehitist kasutav juriidiline või füüsiline isik.
Ehitus - ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse võimalikuks alguseks on projekteerimine (ehitusprojekt), mille käigus koostatakse ehituse tehnilis-majanduslik analüüs, koostatakse mahu- ja konstruktsioonilahendused, eelprojekt, tööprojekt ning eelarve.
Ehitusakustika - ehitusfüüsika haru, mis tegeleb müratõrjega.
Ehituseeskiri - normdokument, mis sisaldab ehitustoimingute kirjelduse mingi tulemuse saamiseks, nt ehitiste tuleohutuse eeskiri.
Ehitusettevõte - ettevõte, mille põhitegevuseks on ehitustööde teostamine.
Ehitusfüüsika - rakendusfüüsika haru, mis uurib ehitistega seoses olevaid füüsikalisi protsesse ja annab nende hindamise alused. Ehitusfüüsika osad on ehituslik soojusfüüsika, arhitektuurne valgustustehnika, ehitus-, arhitektuurne ja maastikuakustika (müratõrje).
Ehitusgeoloogia - geoloogia haru, mis käsitleb ehituskoha (krundi) geoloogilist ehitust, pinnase omadusi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.
Ehitusjärelevalve - ehituse ning ehitise projektile ja normdokumentidele vastavuse kontroll (kohaliku omavalitsuse järelevalve ja omanikujärelevalve).
Ehitusjärk - ajaliselt või mahuliselt eraldatud, omaettevalmiv ja kasutusele võetav terviklik ehitise või ehitiste kogumi osa.
Ehituskeraamika  - põletatud savist konstruktsioonilised või dekoratiivsed ehitusmaterjalid ja -detailid.
Ehituskestus - ajavahemik töö alustamise päevast töö lõpetamise päevani.
Ehituskivi - ehituses tarvitatav loodus-  või tehiskivi.
Ehituskonstruktsioon, ehitustarind - ehitise kande- võipiirdetarind, mille projekteerimisel on üldjuhul tarvis teha ehitusmehaanika ja -füüsika arvutusi. Põhitarindid on vardad (postid, talad, raamid, kaared, vandid), pindkandurid (plaadid, koorikud) ja massiivid. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid.
Ehituskulud, kulud - ehitise projekteerimiseks ja ehitamiseks vajalikele materjalidele, seadmetele, tööle, teenustele ja maksetele tehtavad kulutused.
Ehituskulude eelarve - üldnimetus ehituskulude kalkulatsioon projekti suvalisel arenguetapil. Ehituskulude eelarved liigitatakse olenevalt kulude liigituse sügavusest, juhtimise faasist, kasutatavatest normatiividest ja arvutusmeetoditest: koondeelarve, objektieelarve, detaileelarve.
Ehituslik soojusfüüsika - ehitusfüüsika haru, mis uurib ehitusmaterjalide ja hoone piirdetarindite soojustehnilisi omadusi, neis toimuvaid soojus-, niiskus- ja õhusiirdeprotsesse ning annab hoone piirete soojustehniliste arvutuste teoreetilised alused.
Ehitusmaterjal - ehitamiseks tarvitatav loodus- või tehismaterjal. Laiemas tähenduses on ehitusmaterjali mõiste hõlmanud ka tööstuslikult toodetud ehitusdetaile (nt paneel, plokk, sillus).
Ehitusmehaanika - mehaanika haru, mis uurib ehitustarindite sisejõude ja siirdeid nii staatilise kui ka dünaamilise koormuse korral, et tagada tarindi tugevust, jäikust ja püsivust. Laiemas mõistes kuuluvad selle alla ka tugevusõpetus, elastsus- ja plastsusteooria.
Ehitusnorm - normdokument, mis sisaldab üldtunnustatud ehitusparameetrid või -parameetrite kogumid, mille täitmist või täitmatajättu saab üheselt tuvastada. Terminit kasutatakse ka ühe parameetri või parameetri kogumi kohta.
Ehitusplastika - skulptuurteosed, mis on tavaliselt kavandatud koos ehitisega ja täidavad sellel dekoratiivset eesmärki.
Ehitusplats - krundi osa või maa-ala, millel tehakse ehitustöid.
Ehitusplatsi ettevalmistus - ehitusplatsil enne ehituse algust tehtavad tööd, nt platsi tarastamine, tarbetute ehitiste lammutamine, raadamine, ajutiste tehnovõrkude rajamine.
Ehitusprojekt, projekt - a) ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja oskab selle põhjal teha hooldus-, remondi- ja renoveerimisplaane, samuti ehitise parendus- ja laiendusplaane (näiteks lisakorrused, lisaukseavad jne); b) ehitamiseks, remontimiseks, rekonstrueerimiseks, restaureerimiseks jms. vajalik tehniliste dokumentide komplekt. Koostatakse ehitusnormide alusel.
Ehituspäevik - õigusaktidele vastav kirjalik dokument, milles ehitaja dokumenteerib kronoloogilises järjekorras nii ehitustööd kui ka kasutatud tooted, seadmed ja ehitusmasinad, samas ka ehitamist mõjutavad tingimused. Ehituspäevikusse märkuste kandmise õigus on ka ehituse tellijal ja omanikujärelevalvel.
Ehitusseadus - (sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse.
Ehitusstaatika - ehitusmehaanika haru, mis käsitleb staatilise koormuse mõju tarinditele ja ehitistele.
Ehitustarind, ehituskonstruktsioon - ehitise kande- võipiirdetarind, mille projekteerimisel on üldjuhul tarvis teha ehitusmehaanika ja -füüsika arvutusi. Põhitarindid on vardad (postid, talad, raamid, kaared, vandid), pindkandurid (plaadid, koorikud) ja massiivid. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid.
Ehitusteadus - rakendusteadus, mille eesmärk on ehitusprobleemide lahendamine.
Ehitusteenus - ehitustöid abistav ja teenindav tegevus ning selle tulemus, nt ehitusmehhanismide üürile andmine (koos teenindava personaliga).
Ehitustehnoloogia - ehitustööde meetodite, menetluste ja võtete kogum.
Ehitustisleritööd, laudsepatööd - hööveldatud puittoodete (ukse- ja aknaplokid, aknaraamid, ukselehed, põrandaliistud, piirlauad, püsimööbel) valmistamine ja paigaldamine.
Ehitustoode - a) ehitises kasutamiseks valmistatud toode, nt ehitustarind, -element, -detail; b) eurodokumentides võib ehitustoote mõiste hõlmata ka ehitustööd.
Ehitustööd - mis tahes tööd, mis on seotud ehituskrundi ettevalmistamise, ehitamise, tehnilise sisustamise, ehitiste või nende osade remondi, renoveerimise või lammutamisega.
Ehitusuuringud - maa-alade planeerimiseks, ehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja olemasolevate ehitiste seisundi määramiseks tehtavad tehnilised ja majandusuuringud.
Ekspert - eriala asjatundja, oma ala tõeline professionaal, kes hindab või lahendab eriteadmisi nõudvaid probleeme.
Ekspertiis - erialase probleemi uurimine ja lahendamine või selle kohta arvamuse avaldamine asjatundja (eksperdi) poolt.
Elamu - ehk elumaja ehk eluhoone on ühe või mitme perekonna elamiseks ettenähtud hoone, milles vähemalt pool põrandapinnast on ette nähtud alaliseks elamiseks.
Elamu kasulik pind - liigid on: elamispind; abiruumide pind; lahuspind; üldkasutatav pind; mitteeluruumide pind.
Elastne deformatsioon - deformatsioon, mis kaob seda põhjustanud (jõu või) mõjuri lakkamisel.
Elastsus - keha omadus taastada esialgne kuju ja ruumala (tahke keha) või ruumala (vedelik ja gaas) pärast deformatsiooni tekitanud mõju lakkamist.
Elastsusmoodul - a) materjali elastsust iseloomustav suurus; b) joonpinguse korral normaalpinge ja suhtelise deformatsiooni suhe.
Elastsusteooria - tahke keha mehaanika haru, mis käsitleb välisjõudude, temperatuurimuutuste jm mõjul kehas tekitatud elastseid deformatsioone ja pingeid.
Elektriahel - vooluring, kehade ja keskkondade kogum, mis moodustab suletud tee elektrivoolule.
Elektriarvesti - voolumõõtja. Aparaat, mis registreerib tarvitatud elektri tööhulka. Tavaliselt vatt-tundides(Wh) või kilovatt-tundides(kWh).
Eluiga - aeg ehitise valmimisest selle lammutamiseni.
Ennastkandev sein - sein, mis kannab ainult omakaalu koormust.
Ennistamine, restaureerimine - ehitise või arhitektuuriansambli teatud aegse kuju (ja funktsiooni) täpne taastamine.
Eraasi - asi, mis ei ole üldine ega avalik ja võib kuuluda kellele tahes omanikule.
Erakapital - eraisikutele (juriidilisele või füüsilisele isikule) kuuluv raha, põhivara, tagavara.
Eramu - on eraldi kinnistul asuv ühe pere elamiseks ettenähtud hoone.
Eriehitustööd - ehitustööd, mille hulka kuuluvad tavaliselt sanitaartehnika- ja elektritööd, tehnoloogiaseadmete montaaž, torustike paigaldamine jne.
Erikulud - ehitise paiknemistingimustest (maastik, pinnas, keskkond), projekti eritingimustest või ehitise erinõuetest põhjustatud kulud.
Eskiis – põhimõttelist lahendust kujutav visand.
Eskiisprojekt - kavandatava objekti (ehitise) põhimõttelist lahendust sisaldav väikesemahuline projekt.