Maa-ameti juht jäi kinni korruptsioonitehingus

Äripäev 05.10.2006

Kaitsepolitsei pidas teisipäeval seoses võimaliku ametialase kuriteoga kahtlusalustena kinni neli inimest, teiste hulgas maa-ameti juhi Kalev Kanguri ning ärimehed Tullio Libliku ja Einar Vettuse.

Juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmi algatatud kriminaalmenetluse uurimine puudutab looduskaitseliste piirangutega kinnistute vahetamist riigile kuuluvate kinnistute vastu.

Maa-ameti juht Kalev Kangur on see inimene, kes kinnitab oma allkirjaga maadevahetuse tehingud. Libliku ja Vettuse kinnipidamisele viitas eile Eesti Raadio.

Teisipäeval otsis kaitsepolitsei läbi maa-ameti ning tosinkond ehitusettevõtet ja kinnisvaraarendajat, kokku kolmest maakonnast. "Praeguseks hetkeks kedagi vahistatud ei ole, menetlustoimingute tegemiseks on kahtlustatavatena kinni peetud neli isikut," ütles eile napisõnaliseks jäänud juhtiv riigiprokurör Margus Kurm.

Kangur: kõik tehingud on ka sisuliselt korrektsed
Maikuus, kui Äripäev juhtis artikliga tähelepanu tulusale maadevahetusärile, kinnitas Kangur, et looduskaitseliste piirangutega kinnistute vahetusmenetlused pole tehtud mitte üksnes juriidiliselt, vaid ka sisuliselt korrektselt.

Kangur tuli maa-ametisse tööle 1995. aasta alguses ja tõusis juba mõne kuu möödudes selle juhiks. Just tema ajal algatati looduskaitsealade ümbervahetamisi. Kolleegid iseloomustavad teda kui avatud mõtlemisega, kuid küllaltki autoritaarset juhti, kes soovis kõike ise otsustada ja valdas suurt hulka informatsiooni.

Saaremaa ärimees Tullio Liblik ja tema ettevõtted on Äripäeva TOPides sageli esindatud. Mehe firmad on võitnud Saaremaa maakondlikke edetabeleid. Kunagise tuntud mahlatootja Ösel Foodsi üks asutaja Liblik on aastate jooksul olnud ka Äripäeva R-Klubis ehk rikaste TOPis, viimati eelmisel aastal 499. kohal aktsiate väärtusega 31 miljonit krooni. Veel sel suvel olid Libliku maadevahetused kõne all Eesti Päevalehes, kus keskkonnaminister Villu Reiljan õigustas Liblikule vahetatud magusat krunti Haapsalu kesklinnas.

Teine kinni peetud ärimees Einar Vettus on kinnisavarafirma TSM omanik ning aastaid tegelenud peamiselt Tallinna sadama-ala arendusega.

Kõikidel maadevahetust kinnitavatel käskkirjadel on peale maa-ameti juhi Kalev Kanguri ka keskkonnaminister Villu Reiljani allkiri, kuid ei riigiprokuratuur ega politsei pole ministri enda sõnul temaga rääkinud. Algatatud uurimisest ja läbiotsimisest kuulis Reiljan maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri asetäitjalt.

Merko suhtes pole kriminaalasja
Läbiotsimised jätkusid mitmes maakonnas ka eile. Merko Ehituse juhatuse esimehe Tõnu Toomiku teatel toimus ettevõtte ruumides läbiotsimine, kuid põhjusi ta ei tea. Toomiku sõnul ei ole Merko, tema tütarettevõtete ega tema töötajate suhtes algatatud ühtegi kriminaalasja.

Eile teatas vahetusse minevate kinnistute väärtust hindava BPE Kinnisvaraeksperdi Tallinna juhatuse esimees Tambet Tiits, et firma on kaasatud tõendusmaterjalide kogumisse ja seetõttu hilineb tellimuste täitmisega.

KALEV KANGUR: 9 AASTAT MAA-AMETI JUHTKONNAS

haridus: Tartu Ülikooli õigusteaduskond
töö maa-ametis
 -1995 veebruar-märts, peadirektori nõunik
 -1995 märts-mai, peadirektori I asetäitja
 -1995 mai-14. juuni, peadirektori kt
alates 14. juunist 1995, peadirektor
sissetulek 2005. a koos lisatasudega: 36 000 kr kuus
Allikas: keskkonnaministeerium, Äripäev


Tõnu Toomik: meid ei süüdistata
Lühiintervjuu Merko Ehituse juhatuse esimehe Tõnu Toomikuga.

Kuidas mõjutas läbiotsimine Merko tööpäeva, töötajaid?

Merko on suur ettevõte ja neid inimesi, keda see otseselt mõjutas, ei ole palju. Emotsionaalselt ei ole siin midagi meeldivat, kuigi ametkonnad tegid oma tööd korrektselt.

Mida Te uurimisest teate? Mida uuritakse?

Merko Ehitusele teadaolevalt ei ole ettevõtte, tema tütarettevõtete ega tema töötajate suhtes algatatud ühtegi kriminaalasja, st ettevõte ei ole süüdistatav ega kahtlustatav ühegi käimasoleva kriminaalasja raames. Meil ei ole täiendavat informatsiooni läbiotsimise põhjuste kohta.

Mis edasi saab?

Merko inimesed teevad oma igapäevast tööd. Eile näiteks sõlmisime Riias suure ehituslepingu, meie igapäevast tegevust uurimine otseselt ei mõjuta. Mainele heidab selline spekulatiivne lekitamine muidugi varju.

Loodame kiirele uurimisele ja teeme õiguskaitseorganitega igakülgset koostööd.

Keskkonnaminister Villu Reiljan: probleem on seotud maa-ametiga
Lühiintervjuu keskkonnaminister Villu Reiljaniga.

Kas kaitsepolitseiamet või riigiprokuratuur on Teiega sellest juba rääkinud?

Ei ole.

Kust pärineb Teie informatsioon uurimise kohta?

Info pärineb maa-ameti peadirektori asetäitjalt ja prokuratuuri pressiteatest.

Milles see uurimine seisneb?

Kuna mind pole rohkem informeeritud kui pressiteate kaudu avalikkust, siis ei ole mul selles osas hetkel veel midagi lisada.

Miks maa-amet ei soostu juhtumit kommenteerima ega küsimustele vastama ning soovitas pöörduda Teie poole?

Maa-amet soovitas pöörduda ministeeriumi avalike suhete osakonna poole, sest tegemist oli meediapäringuga.

Kuna maadevahetust kinnitavatel käskkirjadel on Teie allkiri, siis mis Te arvate, milles võib seisneda probleem?

Prokuratuuri pressiteatest järeldan, et probleem on seotud maa-ameti toimingutega. Milles võimalik probleem täpsemalt seisneb, sellest pole mind veel informeeritud.

Mis saab edasi?

Praegu on otsustamiseks veel liiga vähe informatsiooni.

Ärimehed raporteerivad tulusatest maadetehingutest
Maadevahetusega tegelenud ärimehed teatavad aruannetes tulusatest tehingutest.

Tullio Liblik teatas oma firma aastaaruandes, et tehingud maadega moodustasid Saarte Investeeringu mullusest käibest tervelt 64%, pooled omandatud kinnistutest aga müüdi edasi. Ülejäänud on plaanis müüa järgnevatel aastatel.

Einar Vettuse firma Iru Jõekäär sai Pirita jõe ürgorus asuva maatüki vastu seitse kinnistut eri arenduspiirkondades. Terve eelmise aasta tegeles Vettus vahetusmaade müügiga. Sama tegevus jätkus ka tänavu.

Merko Ehituse tütarfirma Woody maadevahetuspartneri KV-Taranteli äriks oli mullu investeerida kinnistutesse looduskaunites kohtades. Aruandeaastal vahetati osa kinnistuid tulusamate kinnistute vastu, lisas firma majandusaruanne. Woody juhatuse liikmed Tiit Kuusik ja Tõnu Korts kinnitasid, et firma on spetsialiseerunud kinnisvaraarendusele keskkonnaministeeriumilt saadud kruntidel.

Mullu keskkonnaministeeriumile kolm Pirita sotsiaalmaatükki andnud suurärimees Koit Uus sai vastu kaks kinnistut Mustamäel. Need kinnistud leidsid kiiresti ostjad. Uus ei soovinud eile kommentaare anda, ütles vaid, et politsei pole teda külastanud.

Tänavu kolm kaitsealust kinnistut Keila valda Lohusalusse vahetanud ärimees Andres Sarri sõnul pole temal põhjust uurimist karta. "See tehing, mille ma tegin, oli riigile ülikasulik," sõnas Sarri. Vahetuse käigus saadud maad kasutab Sarri oma tarbeks.

Maadevahetusega tegelenud advokaat Raul Markus tunnistas eile, et on protsessi osaline ega tohi kommentaare anda. "Minu firma on käitunud ainult seaduskuulekalt," lisas Markus Ikaros Grupi kohta. "Muust ei tea ma midagi."

Vahetused looduskaitsealalt kinnisvaraarenduse piirkonda moodustavad umbes kümnendiku viimasel aastal-paaril toimunud paarisajast maadevahetusest. Sel kevadel vaatas Äripäev neist üle ligikaudu 130 maavahetust, kust sõelus välja suuremad tehingud.

Suuremad maadevahetajad teenisid kopsakat tulu
2005. a toimunud maavahetused ja vahetanud firmade majandustulemused mln kroonides.

MERKO EHITUSE TÜTARFIRMA WOODY JA L.L KINNISVARA TÜTARFIRMA KV-TARANTEL

andsid ära
 - sotsiaalmaad Kiviaia tee 9 (9,3 ha) ja 10b (ligi 62 000 m2) ja laoplatsi Kiviaia tee 11c Pirital (48 000 m2)
 - 8 ha metsa Soomaa rahvuspargis
 - 28,6 ha metsa Avaste looduskaitsealal Pärnumaal

said vastu
 - 6 ha elamumaad Õismäel
 - 6 kinnistut Räägu, Kännu, Lehe ja Mooni tänaval
 - 5 kõrvutist elamumaad Tabasalus
 - 2 elamu- ja ärimaad Sõpruse puiestee alguses
 - 2 siilu elamu- ja ärimaad Hobujaama tänaval
 - elamu- ja ärimaad Kentmanni ja Kristiina tänaval ning Kolde puiesteel
 - liivarannaga metsatüki Noarootsis

käive

2004
 - Woody 29,7
 - KV-Tarantel 0,01
2005
 - Woody 106,1
 - KV-Tarantel 0,02

kasum

2004
 - Woody 9,1
 - KV-Tarantel -0,5
2005
 - Woody 67,7
 - KV-Tarantel -0,4


TULLIO LIBLIKU FIRMA SAARTE INVESTEERING 

andis ära
 - Priisle tee 9 Pirital, ligi 74 000 m2
 - Vete 16 Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal, ligi 25 000 m2
 - 6 ha valdavalt metsaga kaetud maad Otepää looduspargis

sai vastu
 - elamumaa allinnas Tehnika tänaval
 - kinnistu Tallinnas Vana-Kuuli ja Liikuri tänava nurgal
 - 2 kõrvuti asetsevat kinnistut Saue vallas, kokku 7 ha
 - 2 kinnistut piki rannajoont mõlemal pool Sillamäe sadamat, kokku 14 ha
 - tootmismaa Tartu-Räpina-Värska maantee ääres
 - 4 paarikaupa asetsevat kinnistut Pärnus
 - kinnistu Haapsalus Rohuküla maantee ääres
 - ärimaa Narva linnas
 - tiigiga kinnistu Valgamaal

Saarte Investeering

käive
 - 2004: 3,8
 - 2005: 83,7
kasum
 - 2004: 0,2
 -2005: 24,1 

RAUL MARKUSE JA TARMO PEDJASSAARE FIRMAD MELL JA IKAROS GRUPP 

andsid ära
 - 3 osaliselt metsaga kaetud kinnistut Alam-Pedja looduskaitsealal ja Otepää looduspargis, kokku 61 ha

said vastu
 - kinnistu Kohilasse kolinud vineerikombinaadi kõrval, ligi 27 ha

käive

2004
 - Mell 0,07
 - Ikaros Grupp 0,6
2005
 - Mell 3
 - Ikaros Grupp 5,9

kasum

2004 
 - Mell 8,2
 - Ikaros Grupp 0,4
2005
 - Mell -0,2
 - Ikaros Grupp 2,9


EINAR VETTUSE JA TOOMAS LUHAÄÄRE FIRMA IRU JÕEKÄÄRU (TSM kontserni tütafirma)

andis ära
 - Narva mnt 201a Pirital, ligi 70 000 m2
 - metsatükid Karula rahvuspargis ja Haanja looduspargis, kokku 70 ha

sai vastu
 - ärimaa Tondi tänava Pärnu maantee poolses otsas
 - elamu- ja ärimaa Herne ja Magasini tänava ristil
 - 3 elamumaad Gonsiori, Poska ja Vesivärava tänaval
 - äri- ja tootmismaa Peterburi teel
 - mereäärse maatüki Noarootsis, ligi 7 ha

Iru Jõekääru

käive
 - 2004: 0
 - 2005: 64,3

kasum
 - 2004: 0
 - 2005: 14,4 

KOIT UUS 

andis ära
 - sotsiaalmaad Vabaõhu-kooli tee 13 (34 000 m2), 86a (46 000 m2) ja 106 (33 000 m2) Pirital

sai vastu
 - 2 elamu- ja ärimaad Mustamäel, Tedre 55 ja Sõpruse pst 145

ANDRES SARRI

andis ära
 - ligi 12 000 m2 Rannamõisa maastikukaitsealal Tabasalus
 - 2 osaliselt metsaga kaetud maatükki Endla looduskaitsealal, kokku ligi 9 ha

sai vastu
 - mereäärse maatüki Lohusalus, ligi 9 ha