Tuulepargi merre rajamine teeb muinsuskaitsjad ärevaks


BNS 19.04.2010

Eesti Energia plaan rajada Liivi lahte tuulepark on ärevaks teinud muinsuskaitsjad, kelle väitel oleks vaja enne ehitustööde alustamist uurida läbi merepõhjas olevad laevavrakid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu on esitanud majandusminister Juhan Partsile sellesisulise pöördumise ja palunud lubada rööbiti tuulepargi ala keskkonnamõju hindamisega teha ka allveearheoloogilisi uuringuid.

"Liivi lahte on arheoloogiliselt väga vähe uuritud, samas kui piirkond on tiheda laevaliiklusega olnud läbi aegade ning Liivi lahe saarte asustus ulatub tagasi kiviaega," selgitab Uustalu. "Arhiivis leidub teateid laevaõnnetuste kohta ning kogunenud on ka kalurite teateid nii veesõiduki kui ka õhusõiduki võimalike vrakkide kohta."

Sellest lähtudes peab Uustalu väga tõenäoliseks, et tuulikute alale võib jääda seni avastamata, kuid kultuuriväärtuslik vrakk, ja sellepärast oleks vaja uurida merepõhi hoonestusloa menetluse algatamise korral läbi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Meremuuseumi merearheoloogia teadur Vello Mäss peab muinsuskaitseameti seisukohta ainuõigeks. "Arenenud mereriikides eelnevad igale hüdrotehnilisele tööle vastava ala allveearheoloogilised uuringud," kinnitas ta Eesti Päevalehele.

Mässi sõnul poleks uurimislaevalt tehtavad uuringud tuulepargi alla jääval 19.470 hektari suurusel alal mitte midagi teostamatut. Pealegi on Eesti merearheoloogidel Mässi hinnangul piisavalt kogemusi ja teadmisi, et prognoosida, kust täpselt vrakke otsima peaks.

Sweco Projecti tehtud Liivi lahe tuuleparkide eskiisi kohaselt on tuulikud plaanitud Ruhnu, Kihnuedela, Kihnukrundi, Kihnulõuna ja Jaagupi piirkonda. Tuulepargi loomiseks taotles Eesti Energia Liivi lahte pooleks sajandiks vee erikasutusluba.