Riik kaalub erasektori kaasamist Tartu maantee ehitusse


BNS 15.04.2010

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Mäo teelõigu ehituseks peab riik leidma lisaks kütuseaktsiisi laekumistele täiendavat raha ning kaalumisel on erasektori kaasamine tee-ehitusse.

Maanteeametile on riik teinud ülesandeks kaaluda koostöövõimalusi erasektoriga teehoiu korraldamiseks antud lõigul, sealhulgas peab amet tegema alternatiivsete lahenduste mõjuhinnangud.

Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu selgitas BNS-ile, et Kose-Mäo maanteelõigu rajamisel kaalutakse varianti panna erasektor teed ehitama ja kas osade kaupa või kuidagi teisiti erafirmale summa tagasi maksta. Võimalik, et riik kaalub ka teehoolde andmist erasektorile.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles valitsuse pressikonverentsil neljapäeval BNS-i küsimusele vastates, et Kose-Mäo teelõigu rahastamise osas saabub selgus umbes aasta või pooleteise jooksul.

"Ei saa välistada, et meil on siis muud võimalused rahastamiseks, aga ühe variandina on kaalumisel riigi ja avaliku sektori koostöö (PPP) rahastamisel ning see oleks erainvestoritega koos tegemiseks üks parimaid projekte," rääkis Parts.

Ministri sõnul võtab teede puhul erainvesteerija endale kohustuse 25-30 aastaks ja see hõlmab kõiki erinevaid riske, kaasa arvatud remondid, ümberehitused ja liiklusohutus. "See pole lihtsalt selline asi, et riik muudkui keerab raha juurde, kui midagi juhtub, vaid erainvestor võtab kõik riskid," rõhutas Parts.

Parts möönis, et lihtsam on tõesti riigil oma või Euroopa rahadega ehitada ning lisas, et erainvestori puhul ei saa kindlasti rääkida Eestis tasulisest teest. "Me oleme suhteliselt veendunud, et mingist tasulisest teest me ei räägi, pole lihtsalt sellist liiklussagedust."

Küsimusele, kas majandusministril on kindlus mõne Eesti ettevõtte suhtes 20-30 aastaks ette, vastas Parts, et viimaseid objekte vaadates, mis on erasektoriga koostöös tehtud Skandinaaavias või Saksamaal, on projektide juhiks olnud pensionifondid ja ehitamine või hooldus on alltöövõtt.

"Ja see on hoopis teistlaadi raha kui Tallinna kooliprojektides, see on hoopis aeglasem ja rahulikum raha ja see hakkab tööle just selliste tee-ehitusprojektide puhul," rääkis Parts. "Kui meil õnnestub midagi sellist organiseerida, siis sellel võib olla jumet."

Peaminister Andrus Ansip ütles, et otsustatud selle teelõigu rahastamine ei ole, kuid riigil tasub uurida võimalusi, mis on kasutusel teistes riikides. Ta lisas samas, et Euroopa Investeerimispank (EIB) on üks võimalikest rahastamisallikatest.

Eesti laenas EIB-st Ansipi sõnul mullu raha märksa odavamalt sisse, kui teenis intresse oma reservide paigutamiselt. "Mõistlik on odavalt ressurss sisse võtta ja kallimalt välja laenata. Tavaline äri, riik on sellega hakkama saanud. Kui see on ka tulevikus võimalik, siis miks mitte seda ka tulevikus teha," lisas Ansip.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et riigi ja erasektori koostöös tehtavate projektide pealetung Euroopas on olnud eelarve varjatud risk. Samas kinnitas ta, et kui on konkreetse PPP-projekti kohta ettepanek, siis seda ka arutatakse.

Riigil on plaan jätkata Tallinna-Tartu vahelise maantee neljarajaliseks ehitamist.