Arendaja liidaks kaks Jõelähtmele plaanitavat suurprojekti


BNS 16.02.2010

Harjumaale Jõelähtme valda maa-alust pump-hüdroakumulatsioonijaama ja samasse piirkonda graniidikaevandust plaanivate ettevõtete juhatusse kuuluva Peep Siitami sõnul oleks mõistlik kaks projekti ühendada.

Siitam rääkis BNS-ile, et kui arendaja OÜ Energiasalv rajab jaama Muuga sadamasse praeguste plaanide kohaselt, siis pole graniidikaevandust algselt kavandatud kujul põhjust teha, sest jaama infrastruktuuri hakataks kasutama ka graniidi kaevandamiseks.

"Kaevanduse asukoht muutub, Maardu Põhja karjäärist siirdub tööstusplats kui peamine keskkonnamõju allikas Muuga sadamasse," ütles ta.

Siitami sõnul on ühisest infrastruktuurikasutusest tekkiv sünergia sedavõrd suur, et paralleelseid infrastruktuure rajada pole majanduslikult mõttekas.

"Kui saame kaks asja ühendada, mis on absoluutselt võimalik ja mõistlik, siis see ongi kõige klassikalisem säästva arengu põhimõtteid järgiv projekt - minimaalse kahjuga saavutada maksimaalne tulemus."

Siitam selgitas, et arendajad lähevad kahe projektiga paralleelselt edasi senikaua, kuni saabub kindlus, et jaama saab rajada. Kui omavalitsus hakkab jaama projekti mingil põhjusel pidurdama, siis graniidikaevandamisest arendaja loobuda ei kavatse, lisas ta.

Graniidikaevandamise projektiga tegeleb OÜ Maardu Graniidikaevandus.

Jõelähtme vallas toimus 12. veebruaril pump-hüdroakumulatsioonijaama teemaline kohtumine, kus osalesid valla esindajate ja Energiasalve kõrval ka Muuga sadama omanik Tallinna Sadam ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja selgitas BNS-ile, et "jaama ei olegi võimalik rajada ilma graniiti kaevandamata". Jaama rajamisel oleks graniidikaevandamise periood võrreldes Maardu Põhja karjääri plaanituga lühem. Jaama jaoks vajalike süvendite rajamiseks kuluks viis või kuus aastat.

Seoses plaanitava jaamaga huvitab valda ja selle elanikke põhjavee, tolmu ja müra küsimus. Vallavanem märkis, et jaama rajamisel läbindataks kõik põhjavee kihid, müra graniidi purustamisel oleks suurem kui paekivi purustamisel ja samuti on maa alt võetav graniit kergelt radioaktiivne. Lisaks on vaja jälgida merekeskkonda.

Umboja rääkis, et taolisi jaamu on maailmas rajatud, aga kunagi pole asunud reservuaar nii sügaval maa all. "See on täiesti unikaalne ja vajab väga korralikke uuringuid."

"Ei tõttaks jaamale ütlema, et väga tore, tulge ja tehke. Hetkel on selged hirmud ja niikaua, kuni neid kahtlusi pole kummutatud, me positiivsed selles osas ei ole," ütles Umboja.

Siitam lisas, et vald huvitus ka sellest, kas arendaja on uurinud projekti asukoha alternatiive.

"Meie ettepaneku sisu oli, et tuleb algatada mingi ametlik protsess, käesoleval juhul detailplaneering, mille raames tehakse keskkonnamõjude hinnang, et leida täiesti formaalselt ja sisuliselt vastused kõikvõimalikele tekkivatele küsimustele," rääkis ta.

Energiasalv plaanib lähiajal Maardu linnas projekti inimestele tutvustada ja seejärel esitada detailplaneeringu algatamise avalduse Jõelähtme vallale. Siitam loodab, et vald algatab detailplaneeringu koostamise märtsis.

"Selliste balansseerivate, tipunõudlust rahuldavate ja reservi pakkuvate võimsuste rajamine on täiesti üheselt sisse kirjutatud elektrimajanduse pikaajalisse arengukavasse ja see on väga selge MKM-i huvi ja vastutus, et taolised jaamad Eestisse tekiksid," lisas ta.

Energiasalv rajaks kuni 500-megavatise võimsusega pump-hüdroakumulatsioonijaama mitmesaja meetri sügavusele graniidikihi sisse. Jaamale on plaanis kaevandada kaks eri tasapindadel asuvat veehoidlat, kuhu pumbatakse mere- või sademevesi.

Siitam on varem meedias selgitanud, et "jaam võimaldab elektri hinna kõikumise abil spekuleerimist Põhjamaade elektribörsil Nord Pool ja pakub tasakaalustavat energiat tuulegeneraatoritele".

Kui elektrihind börsil on kõrge, lastakse vesi elektri tootmiseks ühendustoru kaudu ülemisest hoidlast läbi turbiini alumisse. Odava hinnaga elektrit kasutatakse vee esimesse hoidlasse tagasipumpamiseks.

Energiasalv kuulub läbi osaühingute Siitamile ja taastuvenergeetika arendamisega tegeleva Nelja Energia OÜ tütarettevõttele 4E Tehnoinvest OÜ. Energiasalve juhatusse kuulub ka endine Eleringi juht Lembit Vali.

Keskkonnaministeerium kiitis veebruari alguses heaks Maardu teise graniidikaevanduse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande. Maardu Graniidikaevandus taotleb seal kaevandusluba 30 aastaks.

Umboja sõnul kavatseb vald aruande vaidlustada. "Vaadates aruandes tolmusaaste hulka, siis see ületab igasuguseid piirnorme ühe kilomeetri raadiuses. Projekt tundub sellisel kujul täiesti mõeldamatu."

Tallinna-Peterburi maanteest mere poole kavandatud kaevanduse maa-alune kaeveosa on 1167,28 hektarit. Maavara maksimaalne aastane kaevandamismaht on 4,5 miljonit kuupmeetrit. Kaevandatava maavara kasutusala on killustiku ja graniittoodete valmistamine.

KMH aruande kohaselt on kaevandusest tekkivaid negatiivseid keskkonnamõjusid detailplaneeringu ja projektilahendusega võimalik oluliselt vähendada ja keskkonnanormide piiresse viia.

Varasema info kohaselt varieerub planeeritud graniidimaardla maksumus 700 miljonist kroonist kuni 1,9 miljardi kroonini vastavalt kaevandamise aastamahule.

Maardu Graniidikaevanduse plaan on hakata graniiti kaevandama 2013. aastal, kuid kaevanduse ehitust on kavas alustada juba 2011. aastal. Ettevõtte juhatusse kuulub teiste hulgas Anto Raukas.