Tallinn saatis veeprojekti rahastuse eelnõu volikokku


BNS 18.11.2009

Tallinna linnavalitsus saatis kolmapäeval volikogule kinnitamiseks otsuse eelnõu, millega linn annab abilinnapea Deniss Boroditšile volitused Nõmme ja Haabersti linnaosade veemajandusprojekti omafinantseeringu ja lisafinantseeringu tagamiseks.

Eelnõu oli linnavalitsuses arutusel ka eelmisel kolmapäeval, selleks nädalaks ette valmistatud eelnõus oli võrreldes varasemaga tehtud mõningaid muudatusi.

Muudetud eelnõu järgi on projekti omafinantseering ja projektiga seotud lisafinantseering 33,97 miljonit krooni, mis peab olema linna 2010. aasta eelarves tagatud Tallinna kommunaalametile. Varem oli nimetatud summa 34,6 miljonit krooni.

Samuti on linnavalitsus pikendanud projekti kaasrahastamise taotluse esitamise tähtaega eelmiselt neljapäevalt teisipäevani.

Projektiks ei saa Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist toetust taotleda Tallinna Vesi, kuna see on börsil noteeritud ettevõte.

Toetuse taotlemiseks lõi Tallinn täielikult endale kuuluva soojatrassi torusid rentiva AS-i Tallinna Soojus juurde tütarettevõtte Tallinna Ühisveevärk OÜ.

Tallinna Ühisveevärk peab EL-ilt taotlema Nõmme ja Haabersti linnaosade ühisveevärgi- ja kanalisatsioonipiirkondade lõplikuks väljaehitamiseks muudetud eelnõu järgi toetust kokku 87,1 miljonit krooni, varasemas eelnõus oli see summa 86,6 miljonit krooni.

Tallinna Ühisveevärgi omafinantseering on projekti abikõlblikest kuludest 23,16 protsenti ehk 26,3 miljonit krooni. Eelmise nädala istungil arutusel olnud eelnõus oli sama näitaja 23,65 protsenti ehk 26,8 miljonit krooni.

Kokku tuleb Tallinna Ühisveevärgil tasuda lisaks omaosalusele ka mitteabikõlblikud investeeringud kokku summas 33,97 miljonit krooni.

Projekti eeldatav kogumaksumus 2010. aasta hindades on muudetud eelnõu järgi 121,1 miljonit krooni.

Linn plaanib Tallinna Ühisveevärgile projektist tulu skeemiga, kus Tallinn maksaks firmale renti.

Planeeritavate rendimaksete eeldatav kogusumma rendilepingu perioodil aastatel 2011-2039 on muudetud eelnõu põhjal 62,7 miljonit krooni eelmisel nädalal istungil olnud eelnõu 56,6 miljoni krooni asemel.

Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra kooskõlastas eelnõu märkusega ja palus esimesel võimalusel esitada finantsteenistusele ülevaate rakendatavast finantseerimis- ja torustiku rendile või kasutusse andmise skeemist, mis võib oluliselt mõjutada projekti elluviimise võimalikkust.

"Muu hulgas võib juhtuda, et teatud skeemide puhul võib torustike üürile andmine osutuda kapitalirendiks, mis on valla- ja linnaeelarve seadusega keelatud," märkis Kendra.

Kommunaalamet arvestab esitatud märkusega, seisab eelnõus.

Varem on Kendra jätnud kooskõlastamata linna kava munitsipaliseerida jäätmevedu ja tänavapuhastus, sest see seab ohtu linna finantsstabiilsuse.

Tallinna linnakassa vaba raha hulk on viimase kolme kuuga vähenenud ligi 200 miljoni krooni võrra 167 miljoni kroonini oktoobri lõpu seisuga.

Linna rahalise seisu üle on muret väljendanud ka rahandusminister.