Radoon on kaval "seltsimees"

Uponor Eesti OÜ


Vaata seadet radooni mõõtmiseks!

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib loodusliku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes, levida 20-40 m kaugusele, kommunikatsiooni- torustikes isegi kaugemale. Maapinnast õhku pääsenud radoon haitub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10-20 Bq/m3. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas.Umbes pool soomlaste poolt saadavast kiiritusdoosist annab siseruumi õhus leiduv radoon. Soome keskmine radooni tase töö- ja eluruumi siseõhus ning puurkaevu vees on üks maailma kõrgemaid. Sellest nähtusest ei ole vaba ka Eesti. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed (vt. ajakiri “Keskkonnatehnika” 3/1999).

Radoonitaseme määramine käib ja kaarti täiendatakse pidevalt.  Hetke tormiline eramuehitus tekitab suuri masiive piirkondadesse, mida seni pole peetud asustamis- kõlblikekes. Seejuures jäetakse aja ja vahendite kokkuhoiu eesmärgil ära piirkonna põhjalik uurimine radooni ohule.  Radooni kiirgusest tingitud riskide vastu pole täna võimalik end kindlustada.
Eestis seni tehtud radooni mõõtmiste tulemusel võib oleteda, et radoon meie elu-,puhke- ja tööruumides põhjustab igal aastal ligikaudu 100 uut haigusjuhtu. Eestis tuvastatakse aastas kopsuvähki ca. 700 patsiendil.

Radoon ei ole moenähtus, vaid tõsiselt võetav oht meie tervisele, väidab Soome Kiirguskeskuse laborijuhataja Hannu Arvela. Radoon ei ole ilmunud ühtäkki viimasel ajal, vaid on olnud probleemiks kogu aeg, ainult me ei ole seda enesele teavitanud. Radoon pole lühiajaline ega mööduv nähtus ja tema hulk ei vähene aja möödudes, kuna radooni tootva uraani pooldumisaeg on 4470 miljonit aastat, lisab Arvela.

Radoon satub ruumi siseõhku täitepinnasest aga samuti aluskivimitest, põhjaveest ning erinevatest ehitusmaterjalidest. Suurimaks radooni allikas on eramu alune pinnas. Inimene ei taju oma meeleorganitega radooni, kuid mõõteriistadega on kontsentratsiooni hõlbus määrata. Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2003 “Sisekliima” peab aasta keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3.
Radooni kontsentratsiooni mõõtmist saab tellida Eesti Kiirguskeskusest.Mõõtmisi tuleks teostada talvisel ajal, kuna külmunud maapind on radoonile tõkkeks, mis suurendab omakorda radooni elamusse tungimist. Kordusmõõtmis soovitatakse teostada iga 5-10 aasta tagant.
Uusehitiste projekteerimine ja ehitamine radooniohtlikesse piirkondadesse toimub vastavuses Eesti Standardile EVS 840:2003 “Radooniohutu hoone projekteerimine”.
Mõistesse “radooniohutu hoone” tuleb suhtuda tõsiselt, sest kolmkümmend maja, milles on lubatust kõrgem radooni tase ja kus ei võeta midagi ette nivoo alandamiseks (renoveerimiseks radooni väljatuulutamisks), toodavad ühe kopsuvähi juhu järgmise viiekümne aasta jooksul.
Piirnormiks, millest alates tuleb kasutusele võtta abinõud radoonitaseme vähendamiseks, on 400 Bq/m3.
Radooni konsentratsioon vanemates majades vajaks tingimata mõõtmist ja kui see ületab 400 bekerelli piiri, tuleks kiiremas korras alustada radooni ärastustorustiku(väljatuulutamis torustiku) või ärastuskaevu(väljatuulutamis kaevu) rajamist või võtta tarvitusele abinõud, mis vähendavad radooni pääsu eluruumisesse. Selleks selgitatakse välja radooni sisseimbumise kohad ja püütakse neid sulgeda. Mida kõrgem on kontsentratsioon, seda kiiremini tuleks töödega alustada.
Nii uutes kui vanemates elamutes on tüüpiliseks sisseimbumise kohaks vundamendi sokliosa ja põrandaplaadi aga samuti vundamendi ja keldri põrandaplaadi liitekoht. Sisseimbumise vähendamiseks tuleb liitekohad avada ja täita bituumenil põhineva mastiksiga. Samuti tuleb käituda põrandaplaati läbivate kommunikatsioonidega.

radoon25.jpg

Eramu radoonitorustik kaitseb tõhusalt
Samas on rajatavas eramus radooni ohtu võimalik vähendada ennetavas korras. Selleks on mõistlik vundamendi rajamise käigus paigaldada radooni väljatuulutamis torustik. Tuginedes euronormile 2003 aastast, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2003 “Radooniohutu hoone projekteerimine”, on Uponor välja töötanud kestva ja taskukohase kanalisüsteemi “Radon” eramu tarbeks. Kanalid ja ühendusosad on valmistatud polüeteenist (PE) ja polüpropeenist (PP), mis ei allu korrosioonile ja taluvad  hästi hoone alusest pinnasest tingitud koormust.
Toodet turustatakse pakettina, milles on piisavalt komponente eramu radoonitorustiku rajamiseks. Paketiga kaasas on juhend torude paigaldamiseks.
Radoonikanali asetsemisskeem põrandaaluses pinnases

tervislik2-sisekliima-radoo.jpg

NR2 - väljatõmbepüstik

Valminud majas mõõdetakse radooni sisaldust siseõhus, juhul kui loomulik aluspinnase ventileerimine ei taga lubatud radooni kontsentratsiooni, ühendatakse väljatõmbepüstiku tippu väikesevõimsuseline katuseventilaator.
Vana elamu rekonstrueerimisel vajatakse võimsamat ventilaatorit ja radoonikaevu kasutamist.
Radoon on tülikas asi, mille mõjud ilmnevad alles aastakümnete järel kiirituse saamisest.

Lisainformatsioon: Uponor Eesti OÜ, Tõnu Vürmer tel. 6052072 või Soome Kiirguskeskus: Hannu Arvela tel: +358 9 759 88 470 www.stuk.fi või Eesti Kiirguskeskus www.kiirguskeskus.ee