Tallinn-Tapa raudteelõigu remondib 180 miljoniga Volkerrail


BNS 18.05.2009

Eesti Raudtee tütarettevõte EVR Infra sõlmis lepingu raudteelõigu kapitaalremondiks Tallinna ja Tapa jaama vahel AS-iga Volkerrail RTE.

Volkerrail pakkus tööde hinnaks pisut üle 180 miljoni krooni ehk orienteeruvalt 80 miljonit krooni odavamalt Eesti Raudtee poolt esialgu planeeritust, teatas Eesti Raudtee.

Kokku esitati riigihankele viis pakkumist, millest kalleim oli 251,7 miljonit krooni. Pakkujaid oli nii Eestist kui Lätist, Soomest ja Leedust. Hange sisaldas kapitaalremondi tööde teostamist, vajalikud materjalid soetas Eesti Raudtee eraldi hangetega.

Hankega planeeritakse raudtee rekonstrueerimine kogupikkuses 80,7 kilomeetrit. Tööd peavad valmima 2011. aasta lõpuks.

Projekti raames kavandatavateks peamisteks töödeks on jaamavahedes raudtee peateede ligi 61 kilomeetri ja jaamades jaamateede 20,2 kilomeetri kapitaalremont Tallinna-Tapa liini erinevatel jaamavahedel ja jaamades. Lisaks on plaanis 101 pöörme vahetus.

Sel aastal on plaanis kapitaalremont Tapa jaama esimesel peateel, Lehtse-Tapa jaamavahe teisel peateel ja Lagedi- Raasiku jaamavahe teisel peateel, kokku pikkusega 19,2 kilomeetrit.

Jaamateede kapitaalremonti tehakse tänavu Lagedi, Raasiku ja Kehra jaamades, kokku 6,5 kilomeetrit. Praegu pärsivad kiirusepiirangud Lagedi-Raasiku-Kehra lõigul elektrirongiliiklust ning Eesti Raudtee on tööde graafiku koostamisel arvestanud, et esimeses järjekorras tehakse remont kõige probleemsematel lõikudel.

Kapitalremondi käigus vahetatakse välja kogu raudtee ballast, rööpad, liiprid, vajadusel laiendatakse muldkeha ja suurendatakse kandevõimet, vahetatakse pöörmed, remonditakse ülesõidukohad, rajatakse või puhastatakse veeviimarid.

Pealisehitise remondil kasutatakse graniitkillustiku, raudbetoonliipreid koos elastse rööpakinnitusega ja pikkrööpaid.

Tallinna-Tartu lõigu remonti finantseerib Euroopa Ühtekuuluvusfond maksimaalselt 553,6 miljoni krooniga ehk 85 protsendi ulatuses.

Tallinna-Tartu lõigu rekonstrueerimine kuulub üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) projektide hulka, mille käigus renoveeritav lõik on rahvusvahelisel tasandil osa transpordi esimesest koridorist, kuhu kuulub ka Via Baltica maantee.