Maardu graniidikaevandus tahab kaevandusluba sel aastal


BNS 05.05.2009

Veel sel aastal loodavad ärimehed saada kaevandamisloa Maardu graniidimaardlas, maardla käikulaskmine rikub aga halvemal juhul kogu Põhja-Eesti joogivee, kirjutab Postimees.

Maardu Graniidikaevandus OÜ võtmeomanik ja kogu projekti eestvedaja Peep Siitam põhjavee rikkumist suurimaks riskiks ei pea.

Kaevandusloa saamise üks tähtsamaid etappe on teisipäeva õhtul Jõelähtme rahvamajas peetav keskkonnamõjude aruande avalik arutelu. Kui arutelul proteste ei kerki, pole välistatud, et kaevandaja saab pärast 30 aastat kestnud ettevalmistustöid tänavu kätte ametliku kaevandusloa.

Graniit asub allpool veekihti, kust suurem osa Põhja-Eestit puurkaevudega oma joogivee ammutab. Seda kihti aitaks läbida kaks meetodit - külmutamine või tsementeerimine. Kumbki neist ei taga aga absoluutset kindlust.

Isegi parima lahenduse korral ütleb kaevanduse keskkonnamõju hinnang, mille koostas AS Maves, et Põhja-Eesti Kambrium-Vendi veetase alaneb.

Mavesi ekspert Madis Metsur ütles ajalehele, et tavalised talude pinnaveekaevud jäävad puutumata. Küll alaneb veetase üle Eesti veekihis, kust võtavad umbes saja meetri sügavuselt vett haaravad pumbad. Aga seegi survekõikumine polevat oluline, seda enam, et veetarbimine sellest veekihist on mitu korda väiksem kui veevaru kihis.

Samas tunnistavad isegi kaevanduse tegijate palgatud keskkonnamõju hindajad, et risk on veekihte solkida. Samuti võib kaevandus rikkuda nii ülemisi sinisavi veepidemeid kui ka alumisi Kambrium-Vendi ja graniidikihi veepidemeid.

Veekihtide läbimise tehnoloogia on olemas, kuid Eestis selle praktika puudub.

Praegu on kavas kaevandus avada üheksameetrise diameetri ja kuni 400-meetrise püstloodis augu kaevamisega. Võrdluseks näiteks Estonia põlevkivikaevandus töötab 60 meetri sügavusel maa all.

Kaevanduse sissepääs tuleb Tallinna-Peterburi maanteest põhja poole Maardu fosforiidikaevandusse, hõlmab umbes 40 hektarit, maa-alune kaeveosa hõlmab 1200 hektarit. Graniidikiht on umbes 200 meetri sügavusel, graniidivaru on suurem kui paari inimpõlve vajadused.

Kaevanduse ehitusega on plaanis alustada varasema info kohaselt 2011. aastal, kaevandamine algaks 2013. aastal.