Maardu graniidikaevandus läheb maksma kuni 1,9 miljardit


BNS 27.04.2009

OÜ Maardu Graniidikaevanduse Harjumaale Jõelähtme valda planeeritud grandiidimaardla maksumus varieerub 700 miljonist kroonist kuni 1,9 miljardi kroonini.

Ettevõtte juhatuse esimees Peep Siitam ütles esmaspäevasel pressikonverentsil, et juhul kui oleks vaja rajada kaevandusest tunnel Muuga sadamasse, kasvaks ka investeeringu maht 1,9 miljardi kroonini.

Ta lisas, et tuleval aastal tuleb ettevõttel suurendada osakapitali, et see ulatuks 20-25 protsendini ehitusmaksumusest.

Siitami sõnul on plaanis hakata graniiti kaevandama 2013. aastal, kuid kaevanduse ehitust alustatakse juba 2011. aastal. Eesmärgiks on ka graniidi eksport Lätti, Leetu ja Peterburi piirkonda.

Maardu Graniidikaevanduse plaan on asendada seni Eestis teedeehituseks kasutatud vähem vastupidav lubjakivikillustik graniidikillustikuga, mis parandab teede kvaliteeti ning kahandab nende hoolduskulusid.

"Neeme graniidimaardlast kaevandatav graniit sobib oma tugevuse ja soodsa hinna tõttu teede alus- ja pealiskattematerjaliks ning kvaliteetse betooni valmistamiseks," märkis Siitam.

"Soovime Eestis vähendada keskkonnakasutust ja ehituskulusid ning peame seadma eesmärgiks lubjakivi asendamise graniidiga seal, kus see on mõistlik, eelkõige teedeehituses."

Siitam ütles, et graniidi hinna osas on eesmärk ligi 200 krooni tonni kohta. Praegu maksab tonn graniiti turul ligi 400 krooni ja tonn lubjakivi 150 krooni.

Kaevanduse käivitamine loob juurde kuni 300 uut töökohta ning toob riigile 10 aastaga kasu kuni 3,5 miljardit krooni.

Esmaspäeval tutvustas oma nägemust kaevandusest ka riigikogu liige Marek Strandberg, kelle sõnul on kaevanduse loomise juures oluliseks aspektiks selle teisane kasutus.

"Kui teisane kasutus välistaks kaevanduse kasutuselevõtu jäätmehoidlana, siis on kaevanduse loomine Eesti majanduse ja energeetika seisukohast mõistlik," ütles ta.

Strandberg lisas, et loodav graniidikaevandus aitab vähendada oluliselt suuremate keskkonnariskidega lubjakivikarjääride rajamist.

"Lisaks on Eestis vaja kasutusele võtta uusi energiaallikaid ning üks võimalus on luua kaevanduse kaeveõõntesse taastuvenergiat tootev pumpelektrijaam."

Kaevanduse maht on prognoosi järgi ligi kaks miljonit kuupmeetrit aastas. Kaevanduse keskkonnamõju hindamine on koostatud maksimaalse kaevandmaise mahuga, mis on 4,5 miljonit kuupmeetrit aastas.

Olulisemad keskkonnariskid hõlmavad endas kahjulikku mõju põhjaveevarule, müra ning õhusaastet.

Kaevanduse keskkonnamõju hindamise aruande koostanud Madis Metsur ütles, et kaevandusest tekkivaid negatiivseid keskkonamõjusid on detailplaneeringu ja projektilahendusega võimalik oluliselt vähendada ning viia keskkonnanormide piiresse.

Varasema info põhjal on kaevanduse rajamise vastu olnud mitmed kohalikud elanikud ning aiandusühistu Farmatsia.

Maardu Graniidikaevandus esitas 2007. aasta aprilli lõpus keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise loa taotluse kristalliinse ehituskivi allmaakaevandamiseks. Kaevandusluba taotles ettevõte 30 aastaks. Maavara kasutusalaks oleks ehituskillustiku, ehituskivi ja viimistluskivi tootmine. Mäeeraldise pindala on 1167 hektarit.

Kavandatava kaevanduse kohal maapinnal asuvad Rebala maaparandussüsteem, lemmikloomade kalmistu sanitaarkaitseala ja Rebala muinsuskaitseala.