Suurenes veemajanduse infrastruktuuri projektide rahastamise maht


Pressiteade 25.11.2008

Keskkonnaminister otsustas kiirendada eurorahastatavate veeprojektide teostamist ja suurendas veemajanduse infrastruktuuri rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks suunatud meetme esimese taotlusvooru summat 4,9 miljardi kroonini.

Tänavu 5. augustil oli veemajanduse infrastruktuuri arendamise projektide rahastamistaotluste esimese taotlusvooru tähtaeg. Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) laekus 35 taotlust, mille kogumaksumus oli ligi 6,7 miljardit krooni. Sellest 5 miljardi ulatuses taotleti toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), seejuures olid nii omavalitsused kui ka ettevõtjad nõus ise panustama 1,7 miljardit. Esialgselt oli aga keskkonnaminister kinnitanud esimese taotlusvooru rahaliseks mahuks 2,5 miljardit krooni.

Keskkonnaministri ja KIK-i nõukogu esimehe Jaanus Tamkivi sõnul on Keskkonnaministeerium koos KIK-iga jõudnud veeprojektide taotluste hindamise ja taotlejatega läbirääkimiste käigus seisukohale, et projektitaotluste toetamist võiks suurendada 4,9 miljardi kroonini ning taotlusvooru kogumaksumus koos omafinantseerimisega võiks küündida ligi 6,6 miljardi kroonini.

"Meie eesmärk on võimalikult paljude heade ja nõuetele vastavate projektide kiire rahastamine, et nendega saaks tööd alustada ja olulised veevarustuse- ning kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja arendustööd käima lükata," ütles Tamkivi. "Vähetähtis pole praeguses majanduslikus olukorras seegi, et suurte projektide elluviimine annab ettevõtetele ja inimestele tööd."

Näiteks laekusid esimesse vooru rahastamistaotlused Narva ja Kohtla-Järve veepuhastusjaamade ja torustike rekonstrueerimiseks. Mitmed taotlused on seotud Tallinna naabervaldade ja linnade (Maardu, Jõelähtme, Rae, Kiili, Saue, Saku ning Harku) veemajandusprobleemide lahendamisega. Veehaardeid, veetorustikke, kanalisatsioonisüsteeme ja reoveepuhasteid on kavas rekonstrueerida ka Rakveres, Pärnus Valgas, Keilas, Põltsamaal, Jõgeval ning Türil ja Tapal. Hulgaliselt töid on kavandatud väikesemate asulate, nagu näiteks Vändra, Tamsalu, Väike-Maarja, Kadrina, Otepää joogivee kvaliteedi tagamiseks ning reovee puhastamiseks. Ka on uute reoveepuhastite rajamine kavandatud veel Haljalasse, Kehrasse ja Tõrvasse.

Suuremate probleemidena tõstis Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kristo Kärmas esile projektitaotluste juurde kuuluvad finantsanalüüsid, millest pahatihti ei selgunud, kuidas tagatakse projektide jätkusuutlikkus. "Rajatav infrastruktuur peab kestma 30 aastat ja kauem, mis tähendab selle heaperemehelikku haldamist ja selleks vajaliku raha laekumist," ütles Kärmas. "Ehk teisisõnu – jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline välja arvestada selline veeteenuse hind, mis katab vee-ettevõtja tootmiskulud ning infrastruktuuri ülalpidamis- ja haldamiskulud."

Projektide rahastamistaotluste hindamise lõpetab KIK 2009. aasta alguses ja rahastamisotsusteni jõutakse jaanuarikuu lõpus. Üle 10 000 inimekvivalendise reostuskoormusega reoveekogumisalade projekte puudutavate rahastamistaotluste osas loodetakse hindamine lõpetada veel selle aasta detsembris.

Kokku on veeinfrastruktuuri arendamiseks kasutada Ühtekuuluvusfondi raha 6,4 miljardi krooni ulatuses. Kuna I vooru taotluste hindamine pole lõppenud, ei ole järgmise vooru väljakuulutamise aega veel kokku lepitud. Samas jäetakse taotlejatele piisav ajavaru taotlusvooru väljakuulutamisest taotluste esitamiseks, et taotlejad jõuaksid taotlused ette valmistada.