Säästa tervislikult



Madis Trossi artiklist "Soojapidav ja tervislik elamu"
Alar Sutt, Fenestra AS

Soojapidavad avatäited võimaldavad säästa energiat ja raha, ligi 40 protsenti soojusest lendab tuulde läbi vanade akende. "Kogu hoone akende vahetus võimaldab kütet tsentraalselt reguleerida ja oluliselt kokku hoida," soovitab aknatootja Fenestra müügijuht Alar Sutt. "NSV Liidu ajal oli õhu juurdevool ruumidesse plaanitud ebatihedate akende kaudu. Nüüdseks on sageli need nii pehkinud, et raamidest võivad klaasid välja kukkuda. Nüüdisaegsed soojapidavad aknad võimaldavad sulgeda avad täiesti õhutihedalt, ometi on vaja tagada ruumide ventilatsioon."

Vajalik ventilatsiooni õhuhulk kindlustab nii ruumide hea sisekliima kui ka ehitus- ja viimistlusmaterjalide pikaealisuse. Ruumides on vaja tagada piisavat hapnikusisaldust, välja juhtida interjöörimaterjalidest õhku lendunud orgaanilisi ühendeid ja nii inimesest endast kui ka tema tegevuse tõttu eralduvat niiskust, mis muidu kondsenseerub hoone külmadel pindadel.

"Et ruumides ei tekiks niiskuskahjustusi, tuleb tagada hoone soojapidavus, tasakaalustatud küte ja nõuetekohane ventilatsioon," soovitab Sutt. "Igas ruumis peaks olema vähemalt üks avatav aknaosa."

Ruumidesse saab värsket õhku anda ka akendesse paigaldatud ventiilide kaudu, paremad neist on varustatud tolmu ja putukaid kinni pidavate puhastatavate tolmufiltritega. Värskeõhuventiiliga saab kindlustada õhu pealevoolu ilma akent avamata, ei teki tõmbetuult, sisse ei tule tolmu ega suurene müratase.

Uusehitistes saab sissepuhkeventiilid projekteerida seintesse, vanades majades läheb see nende jaoks teemantpuurimisega avasid tehes tunduvalt kallimaks kui ventiilide akendesse paigaldamine. Õhutusvajaduse peaks välja selgitama ventilatsiooni projekteerijad, et paigaldada vajaliku läbilaskevõimega ventiilid.

Siiski soovitab Sutt välisõhu sissevõtuks kasutada spetsiaalseid ventilatsioonisüsteeme. "Akna ülesanded on ikkagi tagada hea tuuletihedus, vihmakaitse ja soojapidavus, samuti väike müratase. Vanades majades võivad akendesse paigaldatud värskeõhuventiilid ennast isegi õigustada, kuid ventilatsioon on suuresti juhitamatu, sõltudes välisõhutemperatuurist, tuule suunast ja kiirusest, inimeste kohaolekust, et näiteks tormi ajal ventiil sulgeda."

Loomulikust ventilatsioonist efektiivsem on mehaaniline sissepuhke-väljapuhkesüsteem, mida elumajades hakati laialdasemalt kasutama 90. aastate algul. Mehaanilise ventilatsiooni puhul on küttekulud õhu soojendamiseks mitu korda väiksemad ning õhuvahetus ei sõltu niivõrd ilmamõjudest (temperatuurikõikumised, sise- ja välisõhurõhu vahe, tuule kiirus ja suund).