Rahapuudus kärbib Tartu- ja Jõgevamaa veeprojektide mahtu


BNS 31.03.2008

Uued torud ja nõuetekohane solk jäävad lähiaastail mõnes Tartu- ja Jõgevamaa alevikus unistuseks, sest Emajõe Veevärgil pole kõigiks kavandatud töödeks raha, kirjutab Tartu Postimees.

"Meil on siin fluor piiri peal," võttis OÜ Ilmatsalu Soojus juhataja Tõnu Palsi kokku Tähtvere vallas Ilmatsalu elanikke joogiveega varustava pumbajaama põhimure. "Häda on see, et siin puudub veepuhastusseade."

Mis Ilmatsalu pumbajaamast saab, ei oska Palsi öelda, sest see kuulub nüüd mõni aasta tagasi rajatud ASile Emajõe Veevärk, mis peab hea seisma Emajõe ja Võhandu jõe valgalal 22 omavalitsuses puhta vee ja normikohase reovee saamise eest.

Kuid 2004. aastal rajatud Emajõe Veevärk pole reaalsete töödega alustanudki. Ja kui tööd algavad, siis jääb osa kavandatust tegemata, sest Emajõe Veevärgil on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ning sellele lisatud 22 omavalitsuse 10-protsendilise omaosalusega kokku 516,6 miljonit krooni. Eelmisel aastal selgus aga, et tööde tegemiseks on tarvis 1,8 miljardit krooni.

"Juba sellele keskkonnaprojektile euroraha taotlenud konsultant on arvestanud taevas teab mis aastate hindadega," ütles Emajõe Veevärgi juhataja Andres Aruhein. "Selle rahaga oleks kogu töö ära saanud teha ehk 2000. aastal."

Et valitsus Emajõe Veevärgi keskkonnaprojektile lisaraha ei andnud, ongi kasutada needsamad 516,6 miljonit krooni. Tähtvere vald sai suuraktsionärina oma veemajandusele küll 53 miljonit krooni, aga nüüd saab selle eest teha ligi kolm korda vähem töid kui mõni aasta tagasi.

Emajõe Veevärgi kõigi aktsionäride ehk 22 omavalitsuse joogiveepumplad ja reoveepuhastid on halvas või koguni kriitilises olukorras, tunnistas Aruhein. "Kuid mis parata, esialgu me kõiki töid ära teha ei saa," ütles ta. "Võtame igas omavalitsuses käsile kõige viletsamas seisus kohad. Kõigepealt pöörame tähelepanu puhtale joogiveele."

Läinud nädalal sai Emajõe Veevärk keskkonnaministeeriumilt suusõnalise heakskiidu hankedokumendi esimesele osale. Ametliku kirja laekudes võib firma välja kuulutada keskkonnaprojekti esimese hanke, millega otsitakse Elva vee ja kanalisatsiooni projekti ja tööjooniste tegijat.

Sellele hankele peaks kuu aja pärast järgnema teine hange - kõigi omavalitsuste puurkaevude rekonstrueerimiseks ja joogiveepuhastite paigaldamiseks. Kolmanda hankega soovitakse leida uute vee- ja kanalisatsioonitorude panijad ning ilmselt septembris asutakse otsima reoveepuhastite rekonstrueerijaid ja uute puhastite rajajaid.

Aruhein avaldas lootust, et suve teisel poolel lähevad tööd laht. Tehtud peavad need olema 2010. aasta keskpaigaks.

"Suure tõenäosusega jäävad pooled torud ja seadmed välja vahetamata," vastas Aruhein. "Üritame mahtusid kärpides olemasolevat töötavat või vähem töötavat süsteemi ikkagi parandada. Vaatame iga omavalitsuse ja küla puhul süsteemi reaalset olukorda ja tehnilisi vajadusi."