Savi - odav ja käepärane ehitusmaterjal

Oma Maja


Äripäev 03.03.2008
Jana Kadastik
Jana.Kadastik@aripaev.ee

Osavus ei ole ehitada hooneid suurte rahasummadega, vaid kunst on ehitada odavasti, ilusalt ja hästi.

"Sawiehitused" on esimene raamat saviehitistest Eestis. Siiani ehitati vaid suusõnaliste juhiste ja teiste juures nähtu põhjal. Ajalehtedes olid ilmunud mõned õpetused.

See raamat on mõeldud "juhtnööriks igale kodanikule, kellel tahtmine ehitada enesele kõige odavamalt, rutemalt, mis ühtlasi hea, vastupidav ja kaunis oleks".

Autor on ise saviehitistest vaimustuses ja on nende headuse tõendamiseks hulganisti näiteid toonud.

"Ukrainlased, kes savist elumajades elavad, on vene rahvusest kõige tugevamad, targemad, ilusamad ja energilisem rahvas. Sellest võime oletada ja tõendada, et savist elumajad nende tervist ei ole rikkunud ja seega tervishoiu nõuetele vastavad on, kuna aga puuehitised sagedasti mädanevad ning seega oma koppiva ja mädaneva õhuga tervisele hädaohtu sünnitavad," kirjutab Johan Pertma oma raamatus.

Või, et kuulus kirjanik Schekspiir (just nii on raamatus kirjas) sündis ja kasvas samuti savimajas.

Üks peremees teatab suisa: "Meie savist elumajas on õhk nii kuiv, et tubakas liiga ära kuivab ja toas ei või hoida."

Ehituseks sobilikku savi leidub igal pool

Õpikust saame kohe algul teada, et teadlikult ja korralikult ehitatud savihooned on ilusad, kõvad, tulekindlad, kauakestvad, mädanemist ei karda, soojapidavad, kuivad, ja puhta õhuga, lihtsad teostada, sest nende valmistamine ei vaja spetsiaalõpet ega vilunud tööjõudu.

Siit tekib muidugi minul kui ehitusmaterjalide kauplustega harjunud inimesel kohe küsimus: kas ka minu krundil leidub ehituseks kõlbulikku savi? Ikka leidub.

Savimaja kulud: vähe raha palju aega

Mõni aasta tagasi tuli Hiiumaal naabrimehega ehitamisest juttu.

Selgus, et tema vägev kahekordne elumaja ja kõrvalhooned on kõik savist.

Naabrimees selgitas, et vanaisa ehitas. Võttis oma saviaugust savi ja mätsis maja kokku.

Minule muidugi tundus see ehitusviis täiesti utoopilisena - et kust see aeg küll võeti? Naaber teatas rahulikult: raha neil eriti polnud, aga selle eest oli aega küll ja küll.

Kui ajaloos tagasi vaadata, siis paljukiidetud savimajad Eestis siiski valdavaks ei saanud. Ikka jäid esikohale puitmajad.

Peale savi on vaja veel tööriistu ja lisaaineid

Materjalid

Savimaja ehitamiseks on vaja savi, kruusa, liiva, tsementi, lupja, kive, kivikilde ning kuuse- või kadakapulki. Lisaainetena tarvitatakse sookailu-, kanarbiku- ja sinikavarsi, kadaka-, kuuse-, männi- või tammeoksi, õlgi, linaluid, saepuru, sammalt jne.

Savilademe paksus on 10-12 tolli ja see tehakse muru, söödi või kõva maa peale

Tööriistad

Tööriistadena kuluvad ära tampimise ehk kinnilöömise nui, kanderaam savi kandmiseks, lood, laia otsaga labidas, hang, kirves.

Enne sõtkumist kastetakse savilade veega üle, nii et see jääks leivatainasarnane ja jäetakse väheks ajaks ligunema.

Seejärel oleks parim sõtkuda ratsahobusega seal peal käies. Kui aga hobust pole, võib kärule raskuse peale panna ja ise käruga seal ringi trampida. Savi on valmis, kui suuremaid tükke enam sees pole. Seejärel puistatakse savilademele lisaained (õled, sookailud jne) ja sõtkutakse segamini.

Oksi võib olla kuni 1/5 savi kogusest, okste pikkus peaks olema 4-8 tolli. Suuremad oksad asetatakse aga ehitamise ajal ükshaaval risti ja pikuti ridade kaupa savikihtide vahele Seejärel trambib inimene savilademe siledaks ja juba ühe päeva pärast võib savi kasutada.

Maksma läks kahe jala paksuse saviseina ruutsüld 1000 marka (1922. a hind, mis sisaldas materjali, töömehi ja ka viimistlust).

Ilma vormilaudadeta

Kasutatakse sõtkutud savi, millele on lisatud õled, kanarbikud jne. Savi võetakse hanguga ja visatakse kõvasti alusmüüri peale. Nii tehakse paari jala kõrgune sein ja siis raiutakse seinad nööri järgi õigeks. Nii ei saa kahjuks siledaid ja tugevaid seinu. See meetod on ka töömahukas. Kõige parem see meetod just pole.

Vormikastide abil

Tehakse valmis vormikastid, asetatakse need paika, täidetakse saviga, tambitakse savi ja seejärel eemaldatakse kastid. See meetod vajab vilumust ja on aeganõudev. Peamine oht on, et tampimise käigus vajub kast sinna viltu, kus rohkem savi on, ja seinad tulevad ebaühtlased. Neid seinu ei saa ka krohvimiseks killutada.

Vormilaudade ja postidega

See on kõige hõlpsam ehitusviis. Hea oleks, kui vormilaudu jätkuks ehitatava hoone terve ringi jaoks. Vormilaudade abil saab ka valmistada sõtkumata savist seinu. Savi võetakse otse august ning tambitakse vaheldumisi okstega korralikult laudade vahele.

Võib valmistada õlg-saviseinu, kus vormilaudade vahe täidetakse õlgedega nii paksult, et pärast kinnitampimist jääks umbes jala paksune kiht, see valatakse üle püdelaks tehtud saviga ja tambitakse kinni.

Majale savist katus

Selle ehitusviisi mõtles väidetavalt olude sunnil välja keegi Novgorodi kubermangu põllumees Anton Adamov.

Sellel vaesel mehikesel põles 24 aasta jooksul neli korda maja maha ja ebaõnn pani ta leiutama.

Õlg-savikatus ei vaja suurt remonti, on tulekindel ja odav. Sel juhul pole roovlattidele vaja kinnitamiseks ei naelu ega sidemeid.

Roovlattide vahe on soovitatud jätta 6-7 tolli. Õlevihud pannakse auku savileeme sisse (vägevamast savist segu, mis nii paks, et sinna torgatud õlekõrs jääb püsti ja välja tõmmates segu kõrrelt maha ei voola), tambitakse ja seejärel jäetakse 1-2 päevaks ligunema.

Päev enne ehituse alustamist võetakse vihud välja ja pannakse poolviltu nõrguma. Seejärel hakatakse neid katusele mätsima.

On roovlatid sülla kauguseni vihkudega kaetud, rehitsetakse katus rehaga tasaseks ja patsutatakse labidaga kinni. Selliselt jätkatakse kuni kogu katus kaetud. Lõpuks riisutakse õleriismed pikavarrelise rehaga ära.

Vihm uhub pealmise kihi savi katuselt maha, kuid alumine kiht jääb puutumata. Iga paari aasta järel tuleks katus uuesti savileemega katta.

Savimaja vundament peab olema tugev

  • Alustama peaks ehitamist varakevadel või hiljemalt suve alguses, et saviseinad külma tulekuks ära kuivaksid. Külm teeb märjad seinad rabedaks ja need ei pea sooja. Kuivanud seina külm ei riku.
  • Vundament peab olema tugev (maakividest või betoonist) ja vähemalt 1-1,5 jalga kõrge.
  • Vundament tuleb kindlasti isoleerida.
  • Kus pinnavesi kõrgel, tuleb kindlasti teha "vundamendi põhja alla vee ärajooksmiseks torukraav".
  • Sõtkutud savist kanarbiku-, sookailu-, kadakaokste jt lisanditega seinad on soojemad kui sõtkumata savist.
  • Elumaja seintesse "tehtagu õhukanalid, põllutoru sarnased augud 4-5 tolli".
  • Veel pehmed saviseinad killutatakse (st seina külje sisse surutakse kivikillud või puuoksad, et hiljem krohvida saaks). Samuti peaks pehmed seinad seestpoolt siluma harjaga, et hiljem hea tapeeti oleks panna.
  • Akna- ja ukseraamid ei pea tugevamad olema kui puitehitistel.
  • Akna- ja ukseraamid ei kanna seinu, vaid "sein saab raamistikkudest 3-4 tolli kõrgemale tehtud, mille järele nad võlvitakse".
  • Kui seinad valmis, pole vaja sarikate ja talade alla asetada jämedaid palke, kõlbavad ka peenemad, kuna need tuleb savisse müürida.
  • Sokkel peab olema allpool põranda pinda, muidu jäävad eluruumid külmad ja niisked.
  • Põranda talaotsad tuleb üle tõrvata ja asetada saviseintesse, sest see kaitseb neid niiskuse ja mädanemise eest. Vundamendi ja talaotste vahele jätta 0,5 jala paksune savikiht.
  • Saviseinu peab ehituse ajal kaitsma vihma eest, kattes need laudade või mattidega, et vesi märga savi maha ei uhuks.
  • Seinad peaks krohvima õhukese betoonikihiga. Kui katus hakkab vihmaga läbi laskma, siis krohv kaitseb, et seinad ei märguks.

Tasub teada

  • 1 jalg = 0,30 m
  • 1 süld = 2,13 m
  • 1 ruutsüld = 4,55 m2
  • 1 kuupsüld = 9,71 m3

Loe veebist
www.savimaja.ee