Viitna ümbersõidu ehitus võib lükkuda tulevikku


BNS 27.02.2008

Riigi teehoiukavas on Valgejõe-Rõmeda teelõigu ja Viitna ümbersõidu ehituse rahastamiseks ette nähtud vaid eelarvest tulevad summad ning see lükkab ehitust ilmselt teadmata ajaks edasi, kirjutab Virumaa Teataja.

Lääne-Viru maavalitsuse Viru teedevalitsuse juhataja Eugen Õis rääkis, et kuigi kogu riigimaanteede rahastamine on lahtine ja selgub maikuus, mil kinnitatakse riigieelarve strateegia 2009-2011, teeb muret Valgejõe-Rõmeda teelõigu, sealhulgas ka Viitna ümbersõidu ehituse finantseerimine.

"Objekt on lülitatud teehoiukavasse aastateks 2007-2011, rahastamisallikaks ainult riigieelarvelised vahendid, Euroopa ühtekuuluvusfondi rahaga objekti ei toetata," selgitas Õis. Sellest tingituna tehakse tema sõnul sellel lõigul teehoiukava raames ainult olemasoleva tee taastusremont.

"Viitna ümbersõitu kui uusehitust ei saa teha ainult riigieelarve vahenditest, ilma Euroopa ühtekuuluvusfondi raha kaasamiseta. Seega lükkub Viitna ümbersõidu ehitus teadmata kaugusesse," võttis ta kokku.

Ka teisipäeval Lääne-Virumaal viibinud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul ei saa praeguses seisus öelda, millal võiks Viitna ümbersõidu ehitusest rääkima hakata.

"Ettepanekus, mille mina tegin oktoobris, oli see tee sees ja me nägime seda teed osaliselt Euroopa rahadest finantseeritavana," viitas Parts majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt oktoobris valitsusele esitatud teehoiukavale, mis määrab kindlaks nii põhi-, tugi- kui ka kõrvalmaanteede hooldus-, ehitus- ja remondimahud aastani 2011.

Teehoiukava on valitsuses kinnitamata ning viimasel kabinetiistungil, kus teehoiukava üle arutleti, Partsi väitel ühisele positsioonile ei jõutud.

Samas on Partsi sõnul vajadus selle tee järele ilmne ja Viitna ümbersõit kuulub lähiperioodi suuremate teearendusprojektide hulka nagu Tallinna-Tartu maantee kuni Mäoni neljarajaliseks ehitamine, Tallinna ringtee rekonstrueerimine, Tartu ringtee ning Pärnu ümbersõidu ehitus.

"Kuid ilma rahata ei ole võimalik teed ehitada ja võtta seda väiksemate teede ja teedevõrgu korrashoiu ja remondi arvelt pole ka õige," arutles minister.

Valgejõe-Rõmeda teelõigu projekt, sealhulgas ka Viitna ümbersõidu oma, valmib sel aastal ning esialgu oli plaanis ehitusega alustada 2009. aastal. Ettevõtmist juhtiva maanteeameti europrogrammide osakonna peaspetsialisti Peeter Krusteni sõnul on projekt peaaegu valmis. "Praegu ongi lahtine ainult rahastamine," ütles ta. Ka Krusten on meediast kuulnud, et valitsus on järjestanud objekte, mille ehitusse raha suunata. "See ei tähenda, et midagi lükatakse tagasi, vaid edasi," lausus ta.

2004. aastal tehtud arvestustes kavandati teelõikude remondi ja Viitna ümbersõidu ehitustööde alguseks aasta 2007. Ettevõtmise hinnanguliseks maksumuseks oleks olnud 400 miljonit krooni. Praegu on ehitustööde kogumaksumus eeltaotluses Peeter Krusteni sõnul 55 miljonit eurot ehk üle 850 miljoni krooni.