Ämari lennubaas valmib aastaks 2011


BNS 14.02.2008

Esimeste objektide ehitus renoveeritavas Ämari lennubaasis algab lähiajal, kogu kompleks valmib 2011. aastaks.

Ämari lennubaasi nüüdisajastamiseks kulub umbes miljard krooni, millest umbes pool tuleb NATO-lt. NATO annab raha lennubaasi liiklusala, hooldusala ja laokompleksi renoveerimiseks ja ehitamiseks, Eesti rahastab tugifunktsioonidega seotud töid, samuti ehitiste rajamist ja seadmetega varustamist.

Ämari lennuvälja hoolduskompleksi ja kütuserajatiste eelprojektid, mille hange tehti möödunud aastal, on NATO infrastruktuurikomiteele esitatud ning otsus nende heakskiitmise kohta peaks NATO-st tulema selle aasta esimeses kvartalis, ütles BNS-ile kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Hoolduskompleksi lõplik projekt valmib esimese poolaasta lõpuks ning kütuserajatiste projekt sügiseks. Ehitustööde algus sõltub NATO-poolsetest kooskõlastustest, ilmselt algavad need 2009. aasta alguses, sõnas pressiesindaja. Hoolduskompleksi rajamiseks on arvestatud umbes 80 miljonit ja kütuserajatiste ehitamiseks umbes 70 miljonit krooni.

Lennubaasi liiklusala eelprojekt läbis NATO autoriseerimise mullu juulis, ehitushange kuulutatakse välja selle aasta esimesel poolel.

Kogu liiklusala - lennuraja, rajavalgustussüsteemi, hädaolukorras maanduvate lennukite pidurdamiseks vajaliku püüdursüsteemi, perroonide ning ruleerimisteede - ehitamiseks kulub kokku umbes 900 miljonit krooni.

Kõigi ülejäänud Ämarisse osaliselt NATO rahade eest rajatavate objektide projekteerimishanked on praeguseks välja kuulutatud.

Eesti rahastab katlamaja, kompleksi piirdeaia, ühiselamu, söökla ja varustuselao ehitamist. Varustuselao ja katlamaja ehitushange on praeguseks tehtud ning nende ehitamine algab esimeses kvartalis. Ülejäänud Eesti riigieelarvest rahastatavate objektide hanked kuulutatakse välja vastavalt ehitusplaanide kulgemisele.

Kogu lennuvälja kompleks peaks valmima 2011. aasta lõpuks, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja, kelle sõnul on pärast tööde lõppu Ämaris võimalik vastu võtta liitlasõhujõudude lennukeid hävitajatest kuni moodsaimate transpordilennukiteni.

Tegemist on alliansi esimese suurema investeeringuga Eestis.

NATO infrastruktuuriprojekte rahastatakse NATO julgeolekuinvesteeringute programmi kaudu. Projektid saavad raha NATO ühiskassast, kuhu Eesti teeb sissemakseid samamoodi nagu teised liikmesriigid.

NATO finantseeritavad infrastruktuuriobjektid on lennuväljad, infosüsteemid, torujuhtmed, kütusehoidlad, sadamad, sõjalised peakorterid, radarisüsteemid ja muu selline.