Alla 20 m2 kuuri võib püstitada kelleltki luba küsimata

Äripäev


Äripäev 30.01.2008
Siim Sultson
Siim.Sultson@aripaev.ee

Kuigi ehitusseadus jätab alla 20ruutmeetriste väikeehitiste puhul vabad käed, võib omavalitsus tahta eelnevat teadet või jooniseid. Kuni 60ruutmeetristelt nõuab seadus eelnevat kirjalikku nõusolekut.

"Olin loodinud fiboplokki-dele 50ruutmeetrise loomavarjualuse karkassi, teatasin valda ja järgmisel päeval kell 11 sain kirjaliku nõusoleku, kuid kell kaks algatas vallavanem väärteomenetluse," oli Häädemeeste valla elanik Lembit Künnapuu nördinud.

Kolme aasta taguses tormis eelmisest varjualusest ilma jäänud mees ei pidanud plokkidele toetuvat karkassi ehitusseaduse põhjal veel ehitiseks, kuna see pole maapinnaga kohtkindlalt seotud. Seega oleks võinud sellist karkassi pidada ka teisaldatavaks.

kuurijoonis.jpg

Väikeehitiste võimalused sõltuvad krundi pinnast

"Fakt on see, et ta alustas ehitamist enne kirjaliku nõusoleku saamist. Kui on reeglistik, siis on see kõigile täitmiseks," heitis Häädemeeste vallavanem Urmas Aava Künnapuule ette isepäisust, ning välistas ehitise maaga sidumise nõude olemasolu täielikult.

Viimsi valla ehitusameti ehitusjärelevalve inspektori Renee Villemsoni kinnitusel on 20-60ruutmeetrise väikeehitise puhul eelnev kirjalik nõusolek ehitusseadusega niikuinii nõutav.

Lisaks soovitas ta isegi alla 20ruutmeetristest väikeehitistest, mis ehitus -seaduse põhjal mingeid pabereid ei vajagi, valda ette teavitada. "Kui oled juba valmis ehitanud, peaks 15 päeva jooksul valda teatama," pani ta majaomanikele südamele. Põhjuseks tõi ta ehitise arhitektuurse sobivuse ja tuleohutuse ümbritseva suhtes. Seetõttu kuluksid ära ka mingid lihtsakoelised selgitavad joonised.

Kui maa-alal kehtib detailplaneering, siis võib see väga täpselt ette anda lubatud hoonete arvu.

Üldjuhul reguleerib väikeehitiste hulka maalapil Villemsoni kinnitusel krundi lubatud täisehituse protsent või ruutmeetrite arv, mida võib ehitistega katta.

"Näiteks, kui krundil on lubatud täis ehitada 250 ruutmeetrit ja olemasolev elamu ongi nii suur, siis ühtegi väikeehitist enam teha ei saa," selgitas ta vabade ruutmeetrite põhimõtet.

Ehituskeelutsooni ehitus eeldab naabri nõusolekut

Lisaks ei tohi ehitada krundi piiridest tavaliselt viis meetrit sissepoole ulatuvasse ehituskeelutsooni. Teisalt on see võimalik, kui tuua omavalitsusse krundi asendiplaan koos naabri allkirja ja kirjaliku nõusolekuga.

Üldiselt võib väikeehitisi püstitada krundile nii palju, kui mahub, tingimusel, et nende omavaheline vahemaa ja kaugus naabrite hoonetest oleks tuleohutuse tõttu alati vähemalt kaheksa meetrit. Siin ei näinud ta vahet, kas väikeehitis on koldega või mitte. "Päästeametki ei näe siin sädemepüüduriga grillkodade osas probleemi," lisas ta.

Alla 20ruutmeetriste väikeehitiste vargsi omavahel liitmise teel suurema saamise või juurdeehituse tekitamise võttesse suhtumisel jäi Villemson kõhklevaks, kuid lisas siis: "Kui liidetakse ja see tuleb järelevalve käigus välja, siis tahame lisajooniseid."

Pealegi võib isegi alla 20ruutmeetrise juurdeehituse puhul hoopis kirjalikku nõusolekut või koguni ehitusluba ja projekti vaja minna, kuna lisanduv pind liitub siis olemasolevaga.

Kommentaar

Andres Aint
Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja

Väikeehitise püstitamise võimalus sõltub detailplaneeringust. Kui seda pole, tuleb Tartus lähtuda linna ehitusmäärusest.

Tartus on väikeehitise lubatud kaugus krundi piirist alati pool selle kõrgusest. Näiteks kolme meetri kõrgune väikeehitis võib olla piirist pooleteise meetri kaugusel. Sellest nõudest väiksema vahemaa puhul peab taotlema naabrilt kirjaliku nõusoleku, mis tuleb omavalitsusse tuua.

Oma krundile võib näiteks alla 20ruutmeetriseid kuure ehitada järjest, vaid kaugus naabri hoonetest peab igaühel neist olema vähemalt kaheksa meetrit. Ma ei näe siin ohtu, et neid liidetaks omavahel üheks suuremaks tervikuks. Võib ju ka kaheksaboksilist ridaelamut vaadelda kaheksa eri ehitisena. Seega, kui üks ehitis oleks teise lammutamisel võimeline edasi püsima, siis on tegemist eraldiseisvate ehitistega.

Kui 20 kuni 60ruutmeetriste väikeehitiste püstitamisel on omavalitsuse eelnev kirjalik nõusolek igal juhul vajalik, siis soovitan ka alla 20ruutmeetrise väikeehitise puhul eelnevalt lihtjoonistega linnaarhitekti juurest läbi tulla. Kui omavalitsuse teavitamiseta valminud alla 20ruutmeertine väikeehitis kellegi silma ei riiva, siis ei juhtu midagi.

Siiski soovitan tuleohutuse mõttes enne sellise ehitise püstitamist käia joonistega läbi ka päästeametist.

Väikeehitis võib minna ehituskeelutsooni

  • Kuni 20 m2 väikeehitis ei vaja ehitusseaduse põhjal kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba. Teavitamist ja kirjalikku nõusolekut võib nõuda kohalik omavalitsus.
  • 20-60 m2 väikeehitise püstitamise eel tuleb kohalikust omavalitsusest saada kirjalik nõusolek.
  • Üle 60 m2 ehitis ei ole väikeehitis ja nõuab eelnevat ehitusprojekti ja ehitusluba.
  • Ehitiste omavaheliseks kauguseks nõuavad mõned omavalitsused 8 meetrit.
  • Ehituskeelutsooni võib ehitada vaid naabri kirjalikul nõusolekul ja selle omavalitsusele ettenäitamisel.

Omavalitsustel on omad piirangud

Tallinn

  • Kuni 20 m2 väikehoone, väikevormi kooskõlastamiseks tuleb esitada linnaplaneerimise ametile vabas vormis taotlus.
  • See puudutab avalikke mänguväljakuid, monumente, skulptuure, mälestusmärke. Taotlus esitada koos lisajooniste ja asendiplaaniga mõõtkavas 1:500.

Tartu

  • Väikeehitis ei tohi paikneda tänava ehitusjoonest eespool, naabrimajast lähemal kui 8 m ega naaberkinnistu piiri vahetus läheduses naabri kooskõlastuseta.
  • Kooskõlastus on vajalik, kui puitehitise kaugus piirist on alla 5 m ja kiviehitisel 3 m.

Pärnu

  • Enne väikeehitise püstitamist tuleb ehitise asukoht ja arhitektuurne sobivus kooskõlastada linnaarhitektuuri teenistusega.

Allikas: Äripäev, ehitusseadus

Mis on mis

  • Väikeehitis - Kuni 60 m2 maapinnast, kuni 5 meetri kõrgune, avalikkusele suunamata ehitis.
  • Detailplaneering - Üksikasjalik ehitustegevuse alus krundil või kruntidel.

Seadus

  • Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.

Allikas: ehitusseadus, paragrahv 2, lg 1