Majaehituse eeltöödeks kulub vähemalt kuus kuud

Äripäev


Äripäev 03.12.2007
Enn Tosso
Enn.Tosso@aripaev.ee

Talvisel ajal on just sobiv tegeleda maja ehitustegevuse planeerimisega, et kevadel reaalselt ehitustegevusega peale hakata.

Esimene küsimus on selles, kas osta krunt koos kommunikatsioonidega või ilma? Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa tegevjuht Eve Soppe märkis, et eelkõige on küsimus siiski ajas ja rahas. Kui pärast maa ostu on aega oodata ja pole plaanis koheselt ehitusega alustada, siis on mõttekam osta kommunikatsioonideta krunt. See variant on esialgu kindlasti ka odavam. Talvel on just paras aeg tegeleda maja ehitustegevuse planeerimisega, et kevadel päriselt ehitustegevusega alustada.

"Lõppkokkuvõttes on see küll kallim variant, kui kommunikatsioonideta krundi ostmine, kuid teisest küljest on jällegi vähem muresid," märkis Soppe.

Trassidega tuleb tegeleda

Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade osakonna juhataja Andrus Soonsein sõnas, et kruntide valik on väga suur ja huvi on privaatse asukohaga ning soodsama hinnaga kruntide vastu. Nende puhul üldiselt tsentraalseid trasse olemas pole ja trasside saamiseks tuleb ise sellega tegeleda.

"Kui on soov rajada kodu elamurajooni, siis on soovitatav osta ikkagi kommunikatsioonidega krunt. Aga kui soovitakse rajada maakodu kuhugi looduslähedasse ja privaatsesse asukohta ja ostetakse üksikkrunt, siis peab arvestama sellega, et kommunikatsioonide rajamisega peab ise tegelema," märkis Soonsein.

Ta soovitas kindlasti jälgida, kas sinna üksikkrundile saab ikka ehitada seda, mida algselt plaanitud on ning kindlasti eelnevalt kommunikatsioonide rajamise maksumuse välja uurida.

Ühine puurkaev odavam

BPE Kinnisvaraeksperdi turundusjuht Dea Hüvonen arvas, et ostja seisukohalt on kindlasti aega ja närve säästvam soetada endale maja ehitamiseks krunt, kuhu on vajalikud tsentraalsed kommunikatsioonid juba veetud.

"Kui inimene aga soovib soetada elamu ehitamiseks maatükki, kus puuduvad kommunikatsioonid, siis soovitaksin enne müügitehingut kindlasti järele uurida kui keeruline ja kulukas saab olema omal käel torustike, elektri- ja sidekaablite vedamine krundile," märkis ta. Liitumis- ja teenustasud erinevad piirkonniti. Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon krundil puudub, tuleb ehitusinseneri abiga projekteerida oma puurkaev ja reoveepuhasti või kogumiskaev. Mõningatel juhtudel tuleb soetada ka veepuhastusseade kui vee kvaliteet piisav ei ole.

Seega tasub enne krundi soetamist teha vastavad kalkulatsioonid ja alles siis otsustada, kumb on otstarbekam, kas soetada krunt koos või ilma kommunikatsioonideta. "Kui samasse piirkonda ehitatakse ka teisi maju, siis on mõistlik rajada ühine puurkaev ja reoveepuhasti," arvas Hüvonen.

Kommentaar

Kaili Tamm
1Partner Kinnisvara maakler

Eelkõige soovitaks osta ikka kommunikatsioonidega krundi.

Sellisel juhul tuleks kontrollida, kas liitumispunktid on toodud kinnistu piirile ja kas krundi hind sisaldab ka liitumistasusid või tuleb need veel eraldi maksta.

Kui tegemist on uusarendusega, siis võib juhtuda, et kommunikatsioone ja teid alles rajatakse. Kui nii, siis soovitaks kontrollida arendaja tausta - uurida, kas arendajal on ikka piisavalt ressursse kommunikatsioonide ehitus -tööde lõpetamiseks, ning milliseid arendusprojekte ta eelnevalt teinud on.

Samuti tuleks notariaalse lepinguga kindlasti määrata tähtajad tööde lõpetamise kohta ja trahvid juhuks, kui tööd õigel ajal valmis ei saa.

Üldiselt jäetakse ka mingi osamaks notari deposiitkontole seniks, kuni arendaja on oma lubadused täitnud.

Hea teada

Pööra tähelepanu kolmele aspektile:

  • Rahaline külg. Ehitusloa väljastamise eelduseks on kommunikatsioonide olemasolu või kommunikatsioonide rajamiseks väljastatavad tehnilised tingimused ja kehtivad liitumislepingud. Juhul kui trassid on rajatud või liitumisleping sõlmitud, siis on teada mis on juba hinna sees.
  • Tulevikuriski maandamine. Praegu on piisavalt näiteid kus terved elamurajoonid on korralike teedeta või on sunnitud tarbima halva kvaliteediga vett, rääkimata mittetöötavast kanalisatsioonist või olematust tänavavalgustusest. Tihtipeale on põhjuseks teostajate praak või arendajate katteta lubadused.
  • Oma aja ja närvide säästmine. Kuigi kommunikatsioonide väljaarendamise kohustus on kohalikul omavalitusel, delegeeritakse võimalusel see kohustus edasi kas arendajale või siis maaomanikele. Kohalikul omavalitsusel on surve avaldamiseks meetmeid piisavalt ning ei ole mõtet oma aega ja närve raisata.

Allikas: Meelis Päeren, Rime Kinnisvara

Pakkumine tehakse 30 päeva jooksul

ELEKTER

  • Eesti Energiaga liitumiseks tuleb esitada taotlus, millele on lisatud omandiõigust ning isikut tõendavad dokumendid. Seejärel väljastatakse 30 päeva jooksul võrguettevõtja poolt pakkumine, kus on fikseeritud tööde teostamise aeg ja liitumise maksumus.
  • Kui klient on nõus, siis allkirjastatakse liitumisleping ja esitatakse kliendile liitumisarve.

GAAS

  • Eesti Gaasi kodulehel oleva info põhjal soovivad nemadki kliendilt gaasivõrguga ühinemiseks esmalt avaldust. Seejärel lepitakse kokku liitumistingimused ning sõlmitakse gaasivõrguga liitumise ja maagaasi ostu-müügi leping. AS Eesti Gaas projekteerib ja ehitab vastavalt sõlmitud maagaasi ostu-müügi lepingule gaasitorustiku kuni liitumispunktini, milleks on sulgeseade kliendi kinnistu piiril. Vastavalt lepingule tagab gaasiettevõte gaasirõhu ja kogused liitumispunktis.

VESI, KANALISATSIOON

  • Tallinna linna ühisveevärgi või kanalisatsiooniga liitumiseks peab kinnistuomanik kodulehe andmeil esmalt esitama vee-ettevõttele taotluse. Taotluses märgitud info põhjal esitatakse liitujale tehnilised tingimused, mille baasil tuleb kooskõlastamiseks esitada vee- ja kanalisatsiooniinseneri poolt koostatud ehitusprojekt. Kui Tallinna Vee ja liituja vahel on saavutatud kokkulepped, saab liituja alustada ehituslubade organiseerimisega.

Taust

Ise tehes võib tulla kallim.

  • Otstarbekam on soetada kommunikatsioonidega krunte, sest üldjoontes puuduvad inimestel kogemused.
  • Pole sugugi kindel, et ise organiseerides asi soodsam tuleb, kuna juhul, kui arendaja planeerib suuremat maalappi, jagunevad kulud paljude kruntide vahel.

Allikas: Indrek Migur, ERI Kinnisvara