Riigieelarves tuleval aastal lauluväljaku jaoks raha ei ole


BNS 01.11.2007

Kuigi kultuuriministeerium ja Tallinn sõlmisid mullu leppe rahastada Tallinna lauluväljaku rekonstrueerimist 120 miljoni krooniga, pole riigieelarves praeguse seisuga selleks raha ette nähtud.

Kultuuriministeeriumi riigivarabüroo juhataja Andres Nõlve ütles neljapäeval lauluväljaku sihtasutuse, Tallinna linna ja kultuuriministeeriumi esindajate kohtumisel, et praegu ei ole järgmise aasta riigieelarves lauluväljaku jaoks ette nähtud sentigi.

Nõlve sõnul oli lauluväljaku rekonstrueerimise rahastamine esialgu kultuuriministeeriumi eelarvekavas sees, kuid praeguseks on see sealt välja kärbitud.

Lauluväljaku sihtasutus taotleb Tallinnalt 20 miljonit krooni, kuid ka linnaeelarve on alles koostamisel.

Sel aastal sai lauluväljak linnalt ja riigilt ehitus- ja korrastustöödeks kokku 40 miljonit krooni.

Eelmisel aastal Tallinna ja kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud leppe alusel peaksid linn ja riik järgmise kahe aasta jooksul toetama lauluväljaku remonti ja edasiehitust kumbki 60 miljoni krooniga.

SA: väljaku uus detailplaneering olgu seotud laulupeoga

SA Tallinna Lauluväljak rõhutas Tallinna kultuuriväärtuste ametile tehtud lauluväljaku uue detailplaneeringu koostamise ettepanekutes, et nii väljaku kehtiv arengukava kui uus detailplaneering peavad olema seotud ja allutatud väljaku põhimissioonile ehk laulupeo toimumiskohaks olemisele.

Sihtasutus lisas, et nii olemasolevate hoonete ja rajatiste renoveerimisel, ümberprojekteerimisel kui laiendamisel tuleks jälgida, et kaduma ei läheks olemasolev muinsuskaitseline väärtus, ent paraneksid tingimused põhimissiooni täitmisel.

Nii oleks sihtasutuse hinnangul laulupidude korraldamiseks vajalik tagada kontserdi jälgimise võimalus vähemalt sajale tuhandele inimesele. Nõlvale uue statsionaarse pingistiku paigaldamise asemel peetakse otstarbekaks kergelt paigaldatavate ja ladustatavate pinkide lahenduse väljatöötamist.

Ka tuleks laulukaare esine tasapinnaline osa sihtasutuse arvates lõplikult katta kiviparketiga, luua tegelaskonna ala kiire toitlustuse, tualetiteenuse ja puhkevõimalusega ning tagada operatiivtranspordi kiire juurdepääs platsi eri osadesse.

Samuti peab sihtasutus oluliseks linna üldplaneerimisel laulupeo kui Eesti suurima ürituse parkimisvajadusega arvestamist ning lauluväljaku lähiümbrusse hoonestamata alade reserveerimist.

Tualettide hulga planeerimisel soovitab sihtasutus jääda 70.000 inimese arvestuse juurde umbes viie tunni jooksul, lisaks tuleks kasutada teisaldatavaid keemilisi tualette.

Sihtasutuse ettepaneku kohaselt võiksid lauluväljaku alal olla ka näiteks väiksemate kontsertide jaoks mõeldud roheline lava, ladude, töötajate töö- ja olmeruumidega majandustsoon ning lastemänguväljakute kompleks.

Mullu Tallinna linna ja kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud leppe alusel peaks linn ja riik kahe järgmise aasta jooksul lauluväljaku remonti ja arendamist toetama kumbki 60 miljoni krooniga.

Ministeeriumi riigivarabüroo juhataja Andres Nõlve ütles neljapäevasel poolte esindajate kohtumisel, et hetkel ei ole järgmise aasta riigieelarves lauluväljaku jaoks raha ette nähtud. Linnalt taotleb sihtasutus 20 miljonit krooni, ent ka linnaeelarve on alles koostamisel.

Tänavu sai lauluväljak linnalt ja riigilt ehitus- ja korrastustöödeks kokku 40 miljonit krooni.