Viljandis on taas päevakorral veekeskuse ehitus


BNS 27.09.2007

Viljandimaa omavalitsusjuhid peavad kuu jooksul otsustama, kas nad loovutavad riigilt saadavast toetusest Viljandile vähemalt 30 miljonit krooni, et ehitada kesklinna veekeskus, kirjutab ajaleht Sakala.

Maakonna omavalitsusjuhid arutasid kolmapäeval ideed, et maakonna keskus võiks omavalitsuste investeeringute toetuse programmist saada 30 miljonit krooni mõneks ehituseks, millest oleks kasu kogu maakonnale. Selleks pakkus Viljandi linnapea Kalle Jents veekeskuse, mida linnajuhid eelistasid staadionile ja lauluväljakule.

Jentsi sõnul sai ta pärast idee ettekandmist aru, et osa omavalitsusi on toetaval seisukohal, kuid vähemalt üks maakonna osa on selle vastu. "Poolt olid linnaümbruse vallad," täpsustas ta.

Vastu poldud linnapea jutu järgi aga mitte veekeskusele, vaid ideele, et Viljandi võiks raha saada teiste linnade ja valdadega võrreldes erineval printsiibil.

"Veekeskuse mõttega oldi tegelikult päri," ütles Jents. "Sellest oleks kasu kõigile Viljandimaa elanikele, elagu nad siis Mustlas või Kõpus."

Omavalitsuste juhid arutavad veekeskuse tarbeks raha andmist peagi uuesti erakorralisel nõupidamisel.

Veekeskuse asukoht on juba välja valitud. Selleks pakutakse maalappi Jakobsoni ja Leola tänava ristmikul Valuoja oru kaldal. Hoone peaks tulema üsna sarnane sellega, mida linn kavandas kolm aastat tagasi, kuid mis arvatust kõrgema hinna tõttu ehitamata jäi.

Kui omavalitsuste liit Viljandi mõtte heaks kiidab, kulub järgmine aasta vajalikeks eeltöödeks ja ehitama saaks hakata 2009. aastal.

Kunagise Vikerkaare restorani varemete asemele spaad kavandanud ettevõtjate esindaja Tarmo Laagus väitis Sakalale, et nende idee pole maha maetud. "Oleme arutanud mitmesuguseid variante, kuidas seda teostada," selgitas ta. Mingeid tärmineid ta ei avaldanud.

Spaa ehitus jäi toppama paar aastat tagasi, mil linnajuhid ei nõustunud ettevõtjate pakutud tingimustega.

Ehitise hinnaks on linnajuhid arvestanud 60 miljonit krooni. Lisaks nimetatud 30 miljonile kroonile loodab linn investeeringute toetusena oodatava 175 miljoni krooni jagamisest veel kümmet miljonit. Sellisel juhul tuleks linnal leida juurde paarkümmend miljonit krooni.