Tallinna linna parkimiskorralduse metoodikast


Pressiteade 07.09.2007

Tallinna Linnavolikogu 16.novembri 2006 otsusega nr 329 otsustati kinnitati Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014 vastavalt lisale. Nimetatud Tallinna Linnavolikogu otsus käsitleb parkimiskorraldust Tallinna linnas, kusjuures lisas on tabelid kuidas arvutada projekteeritavate hoonete, projekteeritavate ja olemasolevate elamute parkimisnormatiive liikide kaupa.

Parkimiskohtade planeerimise aluseks on projekteerijad seni võtnud Eesti Standardi EVS 843:2003 Linnatänavad, mille parkimisnormatiiv on sama majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.septembri 1999 määrusega nr 55 punktiga 2 kohustuslikuks tehtud EPN-is 17 Linnatänavad.

Tallinna parkimiskorralduse arengukavaga tehakse ettepanek parkimisnormatiivide osaliseks muutmiseks Tallinna linna territooriumil. Põhjendusena toodi ära et parkimisnormatiivi korrigeerimise vajadus on seotud autostumise taseme kiire kasvuga ja Tallinna lähivaldade elanike töötamise, kauplustes käimise ja vaba aja veetmisega Tallinna linna territooriumil.

Käesolevast aastast on Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõudnud detailplaneeringutes ja ehitus -projektides parkimiskorralduse lahendamise aluseks Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014 ja arengukava lisas toodud soovituslikku tabelit käsitleb Tallinna linn kui seaduslikku kohustuslikku normatiivi, millele ei tehta ühtegi erandit.

Parkimisnormatiivide muutmise ettepanek on tegelikult põhjendamata, samuti puudub Tallinna parkimise korralduse arengukava rakendusotsus. Tabelis on ära toodud oluliselt kõrgem parkimiskohtade arv kui otstarbekas, vajalik ja mõistlik. Näiteks projekteeritavate kortermajade puhul nõutakse 1,5 parkimiskohta korterile, kuid EPN 17 normatiivi kohaselt on 0,8. Selliste ülepaisutatud nõuetega tekitatakse vägisi juurde garaazikohti ja kui juba garaazikoht on olemas, tuleb ka auto muretseda. Selles metoodikas on loogika tagurpidi, selle asemel et autod kesklinnast eemal hoida loob eeldused nende juurdetoomiseks!

Asjal on kaks külge. Ühelt poolt peaks korterite (eluruumide) autoparkimise - garaazi kohtade arv olema isereguleeruv. Ilma parkimiskohtadeta korterite rajamine linna tooks sinna "autovabad" elanikud, mis oleks sel juhul nende vaba valik.

Teisest küljest Tallinna parkimise arengukava 2006-2014 normidest lähtumine ei ole õige ka miljööväärtuslike hoonestusalade arengut silmas pidades, see suurendaks liigselt miljööväärtuslike hoonestusalade parkimiskoormust teiste elukeskkonna elementide arvel. Vahevööndi näol on tegu piirkonnaga, mis on üldjuhul kesklinnaga väga hästi ühistranspordiliinidega ühendatud ning kättesaadav ka jalgsi liikudes. Keskkonda säästev lahendus oleks pigem parkimiskohtade ülempiiri sätestamine nagu paljudes Euroopa linnades, mitte autostumise soodustamine.

Tallinna linna parkimiskorralduse metoodika näol on meil tegemist mittepädeva dokumendiga, mis tuleb ära muuta. Kui kohalik omavalitsus soovib oma haldusterritooriumil kehtestada mingeid kohustuslikke normatiive, siis seda ei saa teha arengukavaga, millele ei ole tehtud ka keskkonnamõjude strateegilist hindamist, kuigi vastav seadusenõue arengukava kinnitamise ajal seda nõudis. Seega on parkimise arengukava kohustuslikuks muutmine mitmeti seadusevastane ja arengukava kehtimine sellisel kujul vaidlustatav.

Lisaks muule seadusvastasusele ei ole selliste piirangute kehtestamisel üksikaktiga toimunud avalikustamist ja arutelu, mida õiguskantsler luges Tallinna ehitusmääruste menetlemisel puuduseks.

Samas ei tohiks sündida olukorda, kus parkimisvõimalustega keegi ei tegele ning regulatsiooni puudumist jätkuvalt kurjasti ärihuvides ära kasutatakse, parkivad autod ummistavad kõrvaltänavad ning olukord ei lähe korda ei arendajatele ega linnale. Oluline ja jätkusuutlik on linnas säästva transpordipoliitika elluviimine.

Parkimise arengukava peaks olema strateegiline dokument, mis ei sörgi autostumisel sabas nagu asfaldilappimine tänavatel, vaid näeb lahendust eelkõige ennetavates meetmetes, sh ka regulatiivsetes, nt parkimiskohtade piiramine teatud linnapiirkondades ning selle reaalse järelevalve tagamine. Eeskujuks kasvõi Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa. Eestis on juhendmaterjale olemas (vt "Säästev transpordipoliitika – juhendmaterjal planeeringute ja arengukavade koostamiseks" ERL 2005).

Lugupidamisega,
Mauno Inkinen
Tegevdirektor

Ärakiri: Õiguskantsler