Eestlaste ehitatud Uus-Riia


Äripäev 31.08.2007

Laulusõnad "kui kuskil miskit toimub - eestlased" iseloomustavad kõige paremini Riia kinnisvaraturgu sellel sajandil, mil märkimisväärne osa suurejoonelisi uusehitisi kerkib eestlaste eestvedamisel.

Olgu selleks siis viimase aja tuntuim ehitis, Kipsala saarel asuv purjekakujuline Hansabanka peahoone või maailmameistrivõistlusi ning maailma tippartiste ja -juhte võõrustanud Arena Riga, ikka on olnud mängus eestlaste käsi.

Juba lähiajal saab Riia kesklinnas eestlaste eestvedamisel ümberehituse kunagine spordikeskus Sporta Pils ning Daugava äärde rajatakse kaunis ja eksklusiivne kortermaja. Eestlased ehitavad sadade tuhandete ruutmeetrite suuruseid elamurajoone.

Äripäev tegi ülevaate juba valminud ja plaanis olevatest projektidest, mis muudavad Riia nägu. Lootus, et eestlased ehitavad valmis ka 4-5 miljardit krooni maksva rahvusraamatukogu Valguse Lossi, mille hankes osalemisest Merko hiljuti loobus, pole samuti kustunud.

Töösolevad projektid

  • Skanstes Virsotnes (Bastioni Telg või Kantsi Telg/Tipp)

Toomas Annuse firmade projekte on mitmeid, kusjuures suur osa neist on kontsentreerunud Arena Riga lähedusse. Neist grandioosseim ja ambitsioonikaim on kindlasti Arena Riga vastu kerkiv Skanstes Virsotnes, mida ehitab Merko Ehitus tütarfirma SIA Merks. Tohutu elamuarendusprojekti alguses ehitatakse neli 24korruselist 510 korteriga elamut, kusjuures esimeses etapis saab valmis kaks 255 korteriga elamut ja 520 autole parkimismaja. Projekti esimese etapi ehitustööd peaks lõppema 2008. aasta detsembriks. Kuid sellega ei piirduta ja järgmise 8-10 aasta jooksul plaanitakse ehitada Skanstese tänava piirkonda kokku 2200 korterit ja 280 000 m2 (brutopind) büroopinda. Kogu arendusprojekti ehituseelarve võib tänastes hindades ulatuda uskumatu 500 miljoni euro ehk 7,8 miljardit krooni. Samasse piirkonda Skanstese magistraali vahetusse läheduses, 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel Riia vanalinnast, plaanib ca 46 500 m2 korterelamute kompleksi ehitust Eesti juurtega varahaldusfirma Metro Capital Management.

Selle vahetus läheduses asub ka A-klassi büroohoone ehk nn Duntes Nami, mida arendab E.L.L. Kinnisvara ja ehitab Merks. Seal on pinda 13 000 m2 ja hoone peaks valmima selle aasta lõpuks.

  • Krasta magistraal ja Lielirbese tänav

Ettevõtjate Madis ja Mart Habakuke, Arle Mölderi ja Sulo Niguli omanduses Metro Capital Management kavandab Krasta magistraali äärde kahte suurt kompleksi, neist büroo- ja elukompleks kogumahus ca 80 000 m2 ning bürookompleks kogumahus ca 41,500 m2. Mõlema projekti ehitus peaks kestma kuni neli aastat. Investeeritakse vähemalt 105 miljonit eurot.

Lielirbese tänavale plaanitakse hiigelkompleksi rajamist. Neli 17-22kordset büroohoonet 70 000 m2 pindalaga, üheksa 5-9kordset hoonet 62 000 m2, allmaaparkla 40 000 m2 ja maapealne parkla 30 000 m2. Alale tuleb ka 160 kohaga lasteaed.

  • Sporta Pils

1970. aprillis avatud Spordiloss oli omal ajal suurim kogu Lätis. Pärast erastamist 1998. aastal on maa-ala enamasti virelenud. Maatükil asub lisaks spordikompleksile ka parkla, mida haldab Arena Plus. Nüüd on Urmas Sõõrumaale kuuluv Rotermann Grupp lubanud sinna investeerida 1,5 miljardit krooni. Sõõrumaa ostis 2,24hektarilise kinnistu endise Läti peaministri ja mõjuka niiditõmbaja Andris Škele tütardele kuuluvalt firmalt Centra Attistibas Uznenemums SIA. Mis sinna tuleb, ei ole veel teada ja sõltub käimasoleva projekteerimiskonkursi tulemustest. "See on kesklinna piires üks magusamaid maatükke," kommenteeris ostu Sõõrumaa.

  • Balasta Dambis

Üks imposantsemaid ehitisi Daugava ääres tõotab tulla nn Balasta Dambis, mida rajab Märt Vooglaiule kuuluv Manutent OÜ. Läti ühe tuntuima arhitekti Andris Kronbergs looming - kolmel tasapinnal liigendatud fassaadiga 96 meetri kõrgune maja - kerkib Riia kesklinna Hansabanka peahoone vahetusse lähedusse. "Meie idee on luua Baltimaade kortermaja number üks," lubas kevadel Äripäevale Manutendi Läti juht Teet Kallasvee.

Valminud ehitised

  • Hansabanka peahoone

Selle sajandi Riia üks väljapaistvamaid hooneid on kolme aasta eest valminud Kipsala saarel asuv purjekakujuline Hansabanka peamaja, mille ehitas samuti ASi Merko Ehitus tütarfirma SIA Merks. Tänaseks täielikult rootslaste kätes olev Hansapank on lätlastele endiselt Eesti pangaks. Just pärast "purjeka" püstitamist Kipsalale on saar tormiliselt arenema hakanud ning uusi hooneid kerkib robinal. Hoone, mille arhitektid on Viktors Valgums ja Alvis Zlaugotnis, pälvis 2006. aastal rahvusvaheline kinnisvaraföderatsioon FIABCI iga-aastase kinnisvarapreemia äri- ja tööstuspindade kategoorias, mille varem on pälvinud näiteks Petronas Twin Towers Malaisias ja Prudential Tower Singapuris.

  • Hotell Albert ja Reval Hotel Latvija

Kuigi Revali kaubamärk müüdi norrakatele juba 2000. aasta lõpus, on mõni kuu hiljem renoveeritud Riia kesklinna kõrgemaid hooneid Reval Hotel Latvija endiselt tuntud eelkõige eestlaste hotellina. Linstow ASile kuuluvas 26korruseline hotellis on 382 tuba ja see läks omal ajal maksma ligi 425 miljonit krooni.

  • Arena Riga

Vaid aastaga Riia kultuurikeskuseks tõusnud Arena Riga ehitas Baltimaade suurima ehituskontserni AS Merko Ehitus tütarfirma SIA Merks 2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlusteks. Enne Merko otsustavat sammu, natuke enam kui aasta varem, oli projekt suure kahtluse all. Halli ehitusse, mille pindala on ca 24 000 m2 ja mis mahutab kuni 12 500 külastajat, investeeris firma 30 miljonit eurot. Juba sügisel toimus samas eelmise aasta regiooni sündmus number üks ehk NATO tippkohtumine. Detsembris müüs Merks SIA Arena Riga vene ärimehele Igor Ivanovile 17,61 miljoni euroga, olles korraldanud 126 üritust. Tänaseks on sellest saanud muu seas ka kontserdikorraldajate meelispaik, kus teiste hulgas korraldab üritusi Baltimaade suurimaid staaride maaletootjaid Peeter Rebane, kes on halli korduvalt kiitnud.

Eesti ehitajate Läti tütarfirmad

Arnis Lapinš
SIA Merksi esindaja

Arvan, et SIA Merksi edu on tulnud tänu Läti turule sisenemisele juba 10 aastat tagasi ja Lätis parima ettevalmistuse saanud inimeste teadmistele ja oskustele tuginemisele algusest peale.

SIA Merks on olemuslikult Läti firma. Ma ei pea rahvust ehitusäris oluliseks.

Aigars Šmits
Arco Real Estate'i juhatuse esimees

Eesti ärimeeste edukas osalemine Läti projektides ei ole üllatav, vaid pigem loomulik fenomen. Selle põhjus on peamiselt väga hea investeerimisstrateegia ja kõrge professionaalsus. Arvestades, et kinnisvaraarendus sai Eestis alguse veidi varem, on Eesti ärimeestel olnud parem arusaam selle äri olukorrast. Eestlased on investeerinud Lätis raha strateegiliselt soodsatesse maatükkidesse, mida ei müüdud kohe, kuid kinnisvaraturg hakkas arenema ja ehitusmahud kasvama. Eestlastest kinnisvaraärimehed osalesid suurte projektide ehituses ja müüsid vaid valmis projekte, teenides nii mitte ainult maaomanikena, vaid ka ehitajatena.