Õiguskantsler pole rahul planeerimis- ja ehitusseadusega


BNS 29.08.2007

Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul ei vasta planeerimisseadus ja ehitusseadus tegelike elu vajadustele ning see võib kaasa tuua isikute põhiõiguste rikkumisi ja põhiseadusvastaseid olukordi.

Oma märgukirjas regionaalminister Vallo Reimaale teatas Jõks, et tema hinnangul on avalike huvide ja isikute õiguste paremaks kaitsmiseks vaja planeerimist ja ehitust reguleerivaid seadusi süsteemselt muuta.

Õiguskantsler märgib, et planeerimisseadus on üldsõnaline, jättes liiga palju praktika reguleerida. Samuti puuduvad seaduses tihti selgesõnalised alused põhiõiguste piiramiseks.

Kohalikud omavalitsused vajavad selgemaid juhtnööre planeerimis- ja ehitusalaste ülesannete täitmiseks, märkis Jõks. Ehitusseaduse sisemine loogika on raskesti hoomatav, selles sätestatud kohustused ei ole sunnivahenditega tagatud ning mõisted vajavad täpsustamist ja ühtlustamist.

Riikliku ja kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve pädevus on selgelt piiritlemata, osaliselt kattuv ning sisaldab lünki, teatas Jõks oma kirjas.

"Ametisse astunud valitsus on endale küll koalitsioonilepinguga võtnud tunnustamist vääriva ülesande - ehitus- ja planeerimisalase regulatsiooni kodifitseerimise, kuid selle ülesande täitmine on äärmiselt raske," rääkis Jõks. Tema sõnul on valdkond ministeeriumide vahel väga killustatud: looduskaitseliste ehituspiirangute seadmine ja keskkonnamõjude hindamine allub keskkonnaministeeriumile, planeerimine siseministeeriumile ning ehitamine majandusministeeriumile.

Oma analüüsis toob õiguskantsler välja, et planeerimisele ja ehitamisele heidetakse ette liigset omaniku- ja kinnisvaraarendaja kesksust.

"Põhiseadusest tuleneb otseselt nõue leida tasakaal omandiõiguse vaba teostamise ja avalike ehk üldiste huvide vahel. On paratamatu, et kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Kuid riigi ja omavalitsuste ülesanne on mitte võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve, nagu on märkinud ka riigikohus," ütles Jõks.

Jõksi hinnangul on oluline otseste naabrite kaasamine ehitustegevuse menetlusse ja nende arvamuste ärakuulamine. Eriti tuleb tema sõnul ära kuulata need isikud, kelle otseseid õigusi võib uus planeering piirata. "Ometi ei näe planeerimisseadus ette kohustust teavitada otseselt puudutatud isikuid planeeringust tähtkirjaga. Siin vajab planeerimisseadus kindlasti täiendamist," sõnas ta.

Õiguskantsler rõhutas, et avalike huvide kaitsel on oluline tugev riiklik järelevalve omavalitsuste üle planeeringute elluviimisel, mis peab selgelt olema seaduses sätestatud.

Eestis teostab järelvalvet enne planeeringu kehtestamist maavanem ja siseministeerium, kuid planeerimisseadus ei nõua riiklikku järelevalvet planeeringute elluviimise üle. "See on oluline puudujääk, sest realiseerimata jääb planeerimisseaduses õigesti püstitatud eesmärk - planeerimine ja ehitamine peab arvestama võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huve. Ilmekas näide vajaliku järelevalve puudumisest oli Sakala keskuse kaasus," märkis õiguskantsler.

Planeerimisseaduse puudusena tõi õiguskantsler muuhulgas välja, et seadus ei ühenda praegu keskkonnamõjude strateegilist hindamist ja planeerimismenetlust - lahendamata on, millal toimub keskkonnamõjude hidamine, millal planeeringu avalikustamine ja kuidas neid kooskõlastatakse.

"Kahe menetluse dubleerimine ja süsteemitu läbiviimine ei taga reaalselt meie elukeskkonna kaitset ja planeeringu koostajatele ei ole sätestatud selget kohustust keskkonnamõjudega arvestada," ütles õiguskantsler.

Ehitusseaduse kohta ütles Jõks, et nõuetekohaseks ehitamiseks ei piisa seadusega nõutud projektist, ehitusloast ja nõuetele vastavast ehitajast. "Ehitamine peab toimuma kooskõlas hea ehitustavaga, tagama õiguspärase ehitise valmimise ja ehitusettevõtja peab ka vastutama rikkumiste eest, mida ta oleks oma professionaalsusest ja heast ehitustavast lähtuvalt saanud vältida," sõnas ta.

Jõksi hinnangul tuleks kaaluda ka ehitise arhitektuursesse keskkonda sobivuse nõude kehtestamist ehitusseaduses, et omavalitsus saaks seada nõudeid ehitiste välisilmele ja tagada ühtlasemat linnapilti.

Seaduses on vaja sätestada ka õigusvastase ehitise lammutamise, nõuetega kooskõlla viimise ja vastava asendustäitmise regulatsioon. Ehitusvaldkonna karistusmäärad ja sunnivahendid peavad õiguskantsleri hinnangul olema vastavuses kõrgete ehitus - ja kinnisvarahindadega ning vajavad ülevaatamist.