Valguse Lossi ehitus võidakse külmutada


Äripäev 28.08.2007

Vaid nädalapäevad pärast seda, kui Merko loobus osalemast kuni viis miljardit krooni maksva Läti uue rahvusraamatukogu ehk Valguse Lossi hankel, arutatakse tõsimeeli projekti peatamist.

Eelkõige on selles süüdi Läti endiselt ülekuumenev majandus, mida vaatamata inflatsiooni ohjamise kavale kontrolli alla ei saada. Juulikuu inflatsioon Lätis oli 9,5 protsenti.

Esimesena käis mõtte välja Läti president Valdis Zatlers, kes ütles eelmise nädala alguses, et eelarve kokkuhoidu tuleb alustada, külmutades suured projektid, nagu rahvusraamatukogu ja Riia kontserdimaja.

"Vastupidiselt eestlastele ei jõudnud me seda kõike ehitada õigel ajal. Nüüd tuleks peatuda ja mõelda," ütles Zatlers intervjuus Läti raadiole. "Kokku tuleks hoida ehituse, aga mitte pensionäride, õpetajate ja politseinike arvel." Zatlersi kinnitusel toetab tema seisukohta tööandjate liit.

Õige valuliselt reageeris presidendi öeldule kultuuriminister Helena Demakova, kelle sõnul ühines president sisuliselt Läti-vaenulike jõududega ning astus kogu kultuurieliidi vastu.

"Zatlers tulistas endale jalga," ütles Demakova ajalehele Diena. "Miks on härra Zatlersil tarvis öelda, mida varem väitsid vaid Moskva-meelsed parteid?"

Lossi ehitust korraldava riigiagentuuri Jaunie Tris Brali juht Zigurds Magone arvas, et tõenäoliselt pole president olukorraga tutvunud, kuigi tal on rohkesti nõuandjaid. Intervjuus raadiole Baltkom ütles Magone, et võitlus inflatsiooniga on oluline, kuid samal ajal ei tohi lõhkuda mitmete aastate pikkust tööd. "Ma ei arva, et terve aruga inimene saab seda peatada. Minul see igal juhul pähe ei mahu. Võib-olla pole ta mul kõige tervem, aga vaatan sellele nagu insener." Magone sõnul oleks praeguses etapis odavam ehitus lõpule viia kui see külmutada.

Majanduseksperdid toetavad pigem presidenti. Läti majandusinstituudi direktor Raita Karnite arvates on Valguse Lossi projekt iseenesest hea, kuid sellega seotud täiendavate riiklike ja laenuvahendite juurdevool loob majandusele lisakoormust.

"Raamatukogu pole tehas, kus toodetakse kaupa ekspordiks. See on intellektuaalne väärtus ja tema tähendust ühiskonna arengus liialdatakse," ütles Karnite uudisteagentuurile LETA. Karnite arvates võiks leida odavama ja vähem ambitsioonika lahenduse.

Ökonomist Ojars Kehrise arvates stimuleeriks ehitus importi ja sisetarbimist. "On halb, kui keegi kutsub üles teisi kokku hoidma, kuid ise lubab endale luksust."

Asjatundjad tuletasid ühtlasi meelde, et alles hiljuti loobusid võimud tselluloositehase ehitusest, mis oleks võinud mõjuda majandusele positiivselt.

Peaminister Aigars Kalvitis laitis maha küll kultuuriministri reaktsiooni, kuid ei pidanud ehituse külmutamist mõistlikuks finantsilises, sümboolses ega strateegilises plaanis.

Taust

  • Valguse Lossi ehituse võistlus on maksumuselt on võrreldav nelja KUMU ehitusega ja Merko aastakäibega.
  • Konkurss kuulutati välja 20. aprillil ja juunis valiti teise vooru Läti uue rahvusraamatukogu hankele kolm kontserni, sh Merko Ehitus.
  • Augusti alguses loobus Balti suurim ehituskontsern aga ootamatult hankel osalemisest.
  • Kidakeelseks jäänud SIA Merks juht Ivars Geidans keeldus kommentaaridest. "Kuna rahvusraamatukogu on ülimalt oluline projekt Lätile, ei soovi me kommenteerida pakkumise tingimusi ega nõudmisi enne, kui see on edukalt lõpetatud."

Valguse Loss ehk Läti rahvusraamatukogu

  • ehitushind: 4-5 miljardit krooni
  • ehitustähtaeg: 2010
  • kogupind: 40 000 m2
  • kõrgus: 14 korrust
  • raamatute ja teiste trükiste koguarv: 6 miljonit eksemplari
  • lugemiskohti: üle 1000
  • plaanitud külastajate arv: ligi 3000 päevas

Allikas: Äripäev