Merele avatud polügoon võib tulla Rutjale


BNS 18.08.2007

Suurtükiväegrupi, õhutõrjedivisjoni ning mereväe tarbeks loodava merele avatud polügooni peamine asukohakandidaat on spetsialistide hinnangul Lääne-Virumaal asuv Rutja küla, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ehkki kaitseministeerium valis harjutusala loomiseks välja seitse võimalikku kohta ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõplik tähtaeg on järgmisel nädalal, avaldas selle koostaja Andres Tõnisson, et keskkonnamõjude poolest oleks tõenäoliselt parimad kohad Rutja ning Läänemaal asuv Nõva küla. Täielikult välistas ta Hiiumaa Kõpu poolsaare ning Pärnumaa Sõmeri poolsaare.

Tõnisson märkis, et isegi kui tema arvates on Rutja parim variant, ei tähenda see automaatselt, et polügoon sinna ka rajatakse, kuna arvestada tuleb ka kohalike elanike arvamusega ning mitme muu teguriga.

Tapa väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi sõnas, et praegu räägivad kõik argumendid Rutja kasuks. Ta lisas, et kaitsevägi on Rutjal tänavu ühe haubitsatest laskimise läbi viinud.

Vihula vallavolikogu esimees Ain Välba lausus, et vallas saadakse polügooni rajamise vajadusest aru. Ta lisas, et volikogu peab Rutja elanike arvamuse enne oma seisukoha võtmist ära kuulama. Rutja kandis elab Välba sõnul püsivalt kuni 50 inimest.

Plaanitava polügooni pikkus peab olema vähemalt 20 kilomeetrit ning lehvikukujulise sektori laius kõige laiemas kohas umbes sama suur. Merele avatud polügooni on kolonel Roosimägi sõnul eriti vaja õhumärkide pihta laskmise harjutamiseks.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja teatas BNS-il, et väljaõppeks kavandatud alasid kasutataks aasta jooksul vaid kuni kaks kuud, selleks ajaks kehtivad alal ajutised piirangud. Mitu ala tulevikus kasutusele võetakse, selgub keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi käigus, lisas ta.

Alad on kavas kasutusele võtta 2008 aasta II pooles või 2009 aaasta alguses. Esimesed lahinglaskmised soetatavatest õhutõrjerakettidest peaksid toimuma 2009. aastal.

Varem on Eesti suurtükiväelased ja õhutõrjujad käinud lahinglaskmistel Soomes, kuid kuna soomlastel pole Eesti kaitseväes nüüd kasutusel olevaid 155-millimeetrilisi haubitsaid ega õhutõrjerakette Mistral, muutuks nende relvade ja laskemoona vedu Soome liiga kalliks ja keerukaks.