Muinsuskaitse pani Paistu kiriku akende vahetamise seisma


BNS 03.08.2007

Muinsuskaitse oli taas hädas kiriku ennistajatega ning peatas Paistu kiriku vitraažakende vahetamise, sest kogudus oli alustanud tööd ilma eksperthinnanguta. Mõne aja eest pidid muinsuskaitsjad tegelema Vigala kiriku altari omavoliliselt üle maalinutega.

Ajalehe Sakala teatel oli muinsuskaitseamet andnud kogudusele loa aknaid parandada ja restaureerida. Juuli keskel selgus, et üks aken oli restaureerimise asemel hoopis välja vahetatud.

Päev hiljem keelas amet töö ning sellega tohib edasi minna alles siis, kui on saadud pädev eksperthinnang vanade vitraažakende seisukorra ja restaureerimisvõimaluste kohta.

Nüüdseks on osalised ühisele arvamusele jõudnud ning töö võib peagi jätkuda.

"Kogudus taotles uute akende tegemiseks küll luba, ent selleks oleks pidanud tellima eksperthinnangu," selgitas muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakonna juhataja Tarvi Sits ajalehele.

Tema sõnul pidanuks tegija, kes leidis, et aknaraame saab restaureerida, sellest teavitama muinsuskaitselise järelevalve tegijat ja muinsuskaitseametit.

"Kogudus näitas üles siiski head tahet ja otsis eksperti, kuid tema leidmine ja hinnangu koostamine võtavad aega," lisas Sits.

Paistu Maarja koguduse õpetaja Raivo Asuküla tunnistas, et tegemist oli liigse kiirustamisega. Et juuli oli puhkuste kuu, polnud tema sõnul ka vajalikke eksperte võimalik kätte saada.

"See oli minu süü," tõdes Asuküla. "Tahtsin vahetamisega kiiresti pihta hakata ega oodanud ära komisjoni ning sellest see tõrge tekkis. Minu põhimõte on see, et kiire mäng on ilus mäng. Akende seisukord oli kohutav ning minu arvates polnud mõtet vana rämpsu taastada."

Mõne aja eest oli muinsuskaitsjail tegemist Raplamaal asuva Vigala kiriku ajaloolise altari ja kantsli ebaseadusliku ülevärvimisega.

Mais olid selle pärast kohtu ees Vigala kirikuõpetaja Kristiina Jõgi ja koguduse liige Toivo Averin, kes süüdistuse kohaselt rikkusid kultuurimälestiste autentsust ning ajaloolist ja kultuurilist väärtust.

Kokkuleppe kohaselt maksis kumbki 5000 krooni Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi kontole "Saaga". Sellel arvel oleva rahaga finantseeritakse kirikuraamatute restaureerimist ja süstematiseerimist.

Samas pidi amet loobuma kavast ülevärvitu ennistada, sest see võinuks ohustada kunstiväärtuste säilimist.