Arhitektide liit korrastab karmide kutsenõuetega turgu


BNS 06.07.2007

Oma maine pärast muretsev arhitektide liit soovib kehtestada kutsetunnistuse nõude, kuid paljud noored arhitektid näevad selles onupojapoliitika ohtu, kirjutab Postimees.

Arhitektide liidu esindaja kultuuri kutsenõukogus Ilmar Heinsoo märkis, et loodetavasti juba sel aastal riigikogu heakskiidu saav ehitusseaduse muudatus kaotab aastaid kestnud olukorra, kus planeeringute eest said vastutada ebapädevad arhitektid.

Heinsoo sõnul võis seni ükskõik millise ehitus -objekti arhitektuurilise poole eest vastutuse võtta inimene, kellel oli erialane haridus ja kolmeaastane töökogemus.

"Mõningad viimastel aastatel valminud ehitised on aga näidanud, et neist kahest nõudest ei piisa, et garanteerida inimestele esteetilise välimusega kodu ja elukeskkond," ütles Heinsoo.

Heinsoo hinnangul on põhjus erineva õppekvaliteediga tegutsevates kõrgkoolides, mille tase ei pruugi küündida näiteks Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri erialal õpetatava tasemeni.

"Uue seadusega peab iga arhitektuuriprojekti üle vaatama ja oma nõusoleku andma kutsekojalt kutsetunnistuse saanud arhitekt," märkis Heinsoo.

Kutsetunnistust taotleval arhitektil peab eelnõu järgi olema erialane kõrgharidus, kuueaastane töökogemus ning ta peab vastama arhitektide liidu koostatud kutseoskusnõuetele. Lõpliku otsuse kutsetunnistuse andmise kohta langetab arhitektide liidu kokku kutsutav komisjon.

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luige sõnul ei vasta kavandatav seadusemuudatus vaba turumajanduse tingimustele. "Pigem näib see ühe ringkonna kartellikokkuleppena," märkis Luik.

Tallinna endise peaarhitekti Igor Volkovi sõnul on praegu pea võimatu takistada linnaruumi mittesobivate ehitiste kerkimist. "Riik on andnud omandireformiga maaomanikele niivõrd palju õigusi, mistõttu ei saa tellijatele öelda, et seda maja ei saa ehitada, kuna see on kole," ütles Volkov.