Kehv tsink ajab katuse rooste

Äripäev

27.06.2007
Siim Sultson
Siim.Sultson@aripaev.ee

Liiga õhuke tsingikiht, ketaslõikuriga lõikamine ja korstna tahm ajavad katusepleki roostetama.

"Juba 2005. aastal märkasin eemalt, et katusel on mingid plekid. Eelmise aasta sügisese korstnapühkimise ajal ilmnes, et katus on roostes," räägib ahastusega oma pea viieaastasest katusekattest Kiisal elav Jelena Perelivski. Katusefirma Karu Katus OÜ 2002. aastal tarnitud alumiiniumtsingitud profiilplekk on nüüdseks kaetud suures osas roostelaikudega.

"See plekk ei ole roostes! Ainult pealispind on kahjustunud," pareerib Karu Katus OÜ juhataja Ants Karu. Kahjustuste põhjuseks peab ta maja liiga madalat korstnat, mis eirab tuleohutusnõuet, et korsten olgu maja harjast 0,8 meetrit kõrgem. Liiatigi suunab korstna kaarjas müts tema meelest suitsu vastu plekki.

Karu seletusel pandi majale 0,5 millimeetri paksune alumiiniumtsingiga kaetud terasplekk ALUZINK 185+ALC, mille Rootsi tootjafirma SSAB Tunnplåt AB kõrvaldas tootmisest liiga kalli hinna tõttu.

Perelivski nõukogudeaegsele majale ümberehitusprojekti teinud ehitusinsener ja ehitusekspert Madis Üürike vanem tegi hoonele enda selgitust mööda keskküttesüsteemile kohandatud tugeva tõmbega korstna. Perelivski jutu järgi väljuvad korstnast aga vaid tavalise puuküttega ahju suitsugaasid.

Üürike vanem ei suuda hoida tagasi imestust varakult roostetava pleki üle. Tema kinnitusel on näiteks Soomes ehitus -standardiga pleki lubatud vähim paksus 0,55 millimeetrit. Ta kahtlustab, kas eramule tarnitud katusepleki tsingikiht pole õhuke ja terasplekk ise tsingikihi all juba varem roostes - nagu oli tihti nõukogudeaegsetel kaarhallidel.

"See plekk on surrogaat!" teatab ehitusekspert Lembit Sõmer, kes lubab sellele erinevalt tsingitud valtspleki seitsmekümnest aastast vaid kahtekümmet. Tsingitud plekk peab kannatama ka väiksemaid kriimustusi ja päikest.

Karu möönab, et majaomaniku leitud paigaldusfirma ei pidanud Perelivski majale tarnitud plekki lõikama, ja usub, et viga ei saa peituda paigaldajas. Lahendusena soovitab ta korstna kõrgemaks ehitada, kaarkatte eemaldada ja katuse üle värvida.

Kommentaar

Erki Loigom
ASi Toode tootejuht

Eestis kahjuks pleki ja tsingikihi paksust nõudvat standardit ei ole. Soomes on Eestis müüdav 0,45 mm paksune plekk keelatud. Sobivaim oleks 0,50 mm või 0,60 mm plekk.

Pleki tsingikorra paksus põhjamaistes oludes peaks olema 275 g/m2, kuid veel parem on 350 g/m2.

Alumiiniumtsingitud plekk jääb võrreldes tsingituga kirkaks aastateks. Tsingitud plekk tuleb viie aasta järel ammoniaagilahusega puhastada ja värvida. Praegu näiteks vahetame tsingitud katuseid 1930. aastatest.

Kui tsingitud plekil taastub tsink lõikekohal päevaga, siis alumiiniumtsingitul kulub selleks mitu päeva.

Pane tähele

  • Enne katusele panemist küsi pleki kohta rullipassi.
  • Eelista vähemalt 0,55 mm paksust plekki.
  • Eelista vähemalt 275 g/m2 tihedust tsingikihti.
  • Eelista kinnitustena 40 mm pikkuseid kruve-naelu.
  • Lõika plekki vaid plekikääridega, ketaslõikur sulatab tsingi või alumiiniumtsingi maha ja plekk läheb rooste.

Mis on mis

  • valtsplekk - käsitööna kokku valtsitav katuseplekk
  • profiilplekk - profiili surutud tahvlitena laotatav plekk.