Vilets puit mädandab maja ja rikub tervise

Äripäev

Äripäev 06.06.2007
Siim Sultson
Siim.Sultson@aripaev.ee

Valimata, niiske või metsakuiv puit koos sinavusega muudavad maja konstruktsiooni ebastabiilseks ja seenhaigusi levitavaks.

"Kohati katab palke õhuke sametine tume kiht, osa palke on lihtsalt niisked ja toas sein hallitab põranda juures," tõdeb ahastusega veebruaris Kiili vallas valminud palkeramu omanik Helgi Randeva. Puidukarva palkmaja välis- ja sisepinda katvat sinavust soovitas ehitaja firma OÜ Landhaus pealt töödelda klooriga, kuid omaniku sõnul mõjub see pinnapealselt - alt vaatab ikka vastu sinav palk.

"Standardi järgi peab ehituspuit olema kvaliteetne ja niiskusega alla 18 protsendi. Sinavusega puit on kahjustusega. Seega sinavust olla ei tohi," peab Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlane Urve Kallavus lubamatuks sinavusega puidu kasutamist hoone konstruktsioonis.

Sinavus kutsub mädanikku

Sinavus ise ei vähenda puidu kandevõimet. Kui kuivades ruumides võib sinavus voodrilaudades püsida kahjutult aastakümneid, siis konstruktsioonis on niiskustase kontrollimatu. Siseruumi niiskuse pääsemisel viimistluse alla aurub see erinevalt tervest puidust sinavusega palgist välja aeglasemalt. Niiskuses saab sinavus kasvulavaks hallitusele, mis omakorda laseb jaole mädanikseened ja tarind minetab peatselt kandevõime. Seega eriti ohtlik on sinavus vannitubade, saunade ja köökide seintes.

Puuinfo projektijuht Märt Riistop peab samuti sinavusega puidukasutamist maja konstruktsioonis lubamatuks. Eriti sinavuserohke ja mädanikseente aldis on tema kinnitusel inimestele pakutav metsakuiv puit. "Mõiste "metsakuiv" on väga kõikuva tähendusega. See võib olla jalal kuivanud puu, millel juba seened sees," hoiatab ta.

Välisseintes eriti ohtlik

"Sinavusega puidust võib konstruktsioone küll teha, kuid mingitel tingimustel on lastud panna oma majja "pomm"," osutab Kallavus ehitusfirmade sinavusse suhtumise kergusele.

Eriti halvaks peab ta sinavust maja väliskonstruktsioonis. Isegi klooriga sinavate palkide töötlemine on mõttetu. Kuna sinavusseened ulatuvad niidistikuna puidu sisemusse, on kemikaaliga pinnapealne pintseldus ajutise mõjuga.

Kui ostetav puitmaterjal on sinavusega, siis ei saa see Kallavuse sõnul olla kuivatist läbi käinud, sest kuivati seitsmekümnekraadine temperatuur ka desinfitseerib materjali.

Ehkki vanasti ehitati Kallavuse ja Riistopi kinnitusel palkmajad tihti märgadest palkidest, on see mõlema sõnul kiire ehitustempo juures libe tee. Kui vanasti oli Kallavuse tõdemusel palgi ristlõikest 80 protsenti seenekindel lülipuit, siis nüüdsetes palkides on lülipuitu ja sinavuse maiuspala, maltspuitu, pooleks.

Sorteerimata ja niiske puit rikub karkassmaja

"Kuivatis palke tavaliselt nende massiivsuse tõttu ei kuivatata," seletab Puuinfo projektijuht Märt Riistop.

Erinevalt puitkarkassmajadest palkmaja palke tugevussorteerida vaja ei ole, kuna massiivne palk on ise piisavalt tugev.

Puitkarkassmajade juures soovitab Riistop eelistada süvaimmutatud prusse, siis on juba eos välistatud igasugused seenhaigused.

Puitkarkassi ohtlikem koht on alumine vööpruss. Vanasti tehti need topelt, et saaks vastu vundamenti oleva alumise kihi aastate möödudes asendada uuega.

Nüüd piisab ühest kihist, kui vööpruss on süvaimmutatud ja niiskustõkkega vundamendist eraldatud. Niiskusohtlikud on ka torude läbiviigud ja niisked ruumid.

Lisaks tuleb tagada voodrilaudise taga vähemalt 22millimeetrine tuulutusvahe. Samuti peab jätma voodrilaudade otste ja veelaua vahele umbes kümne millimeetrise pilu. "Põhiline, et õhk pääseb alt sisse ja ülalt välja," lisab ta.

Puitkarkassehitiste suurim häda on veel kuivatamata ja tugevussorteerimata puit. Tugevussorteerimisel on aluseks puidu oksakohtade hulk ja sirgus peale kuivatist väljumist.

Riistopi hinnangul on tavaliselt just Venemaalt tulnud puit tugevussorteerimata, kuigi seda peaks tegema kohapeal.

Kommentaarid

Lauri Nämi
OÜ Landhaus juhataja

Meil sinavusega palke ei ole. Sinavus tekib palkidele siis, kui tehakse palkidest majakarbis sisetöid: valatakse põrandaid, laotakse ahjusid-korstnaid.

Kui palkidel on sinavus, siis saab seda eemaldada klooriga. Kloor imendub sinavuse pooridesse ja hallitus ning mädanikseened on välditud. Muidugi kui seinakonstruktsioon on kinni kaetud, siis tõrjet enam teha ei saa. On olnud juhuseid, kus vannitubades on palkidel olnud hallitus.

Sinavus ei ole probleem!

Meie palkide niiskus on üldiselt 18-20 protsenti. Teeme maju ka märgadest palkidest, kuna hinnatundlikule kliendile on see odavam. Vannitoa ja teiste niiskete ruumide juurde me eraldi palke välja ei vali.

Palkseinte tegemisel paneme vundamendile kaks-kolm kihti ruberoidi. Lisaks on alumised palgid sügavimmutatud.

Olavi Merila
K-Rautakesko Tondi kaupluse müügijuht

Kuna ehitus -puit on praegu defitsiit, siis võetakse kõike, mida saab. Vabamüügis tugevussorteerimisest ei ole juttugi. Sinavustki ei ole kellelgi aega jälgida.

Kui meie poole pöördutakse majaprojektiga, otsime erinevatele konstruktsioonidele sobivad materjalid. Lisaks konsulteerime puidufirmadega, näiteks Puukeskusega ja võtame sealt ka tugevussorteeritud puitu. Seega on tellitud puit kvaliteetsem kui vabamüügis olev. Vabamüügis vaatavad inimesed vaid, kas materjal on sirge.

Tarmo A. Elvisto
Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja

Moodsal plaatvundamendil isoleeritakse soojus ja niiskus enne, kui see puitosadega kokku puutub. Lisaks kasutatakse vundamendis niiskuse levikut tõkestavaid segusid. Vana vundamendi sellisel tasemel töötlus osutub enamasti liig kulukaks, kui mitte võimatuks. Seega tuleb vana maja uuendamisel eelistada algupärast isoleerimist.

Hea niiskustõke peab takistama niiskuse levimist ühelt konstruktsioonilt teisele ning vältima niiskuse kogunemist emmale-kummale poolele. Taasleitud on looduslikud materjalid: kasetoht ja bituumenpapp. Vältida tuleb konstruktsiooniosade ummuksisse jätmist ja ehitusvigu, mis võivad põhjustada sadevete jm niiskuse kogunemist isolatsioonikihtidele. Näiteks korrektne veelaud sokli peal peab olema korras.

Seega puitmaja vaenlane number üks on hooldamatus ja vigaselt paigaldatud niiskus- ja aurutõkked.

Mis on mis

Tugevussorteerimine:

  • Ehituspuidu sorteerimine oksakohtade ja sirguse alusel. Mida enam oksakohti, seda nõrgem kandevõime.

Lülipuit:

  • Puu surnud rakkudest ülikõva südamik. Peab enamikule seenhaigustest vastu.

Maltspuit:

  • Lülipuitu ümbritsev pehmem elusrakkudest kude. Vastuvõtlik seenhaigustele.

Sinavus:

  • Maltspuitu kiirtekoridoridena läbiv sinakas seenhaigus. Kuivades tingimustes ohutu, puidu kandevõimet ei vähenda. Niisketes tingimustes valmistab pinda ette hallitusele ja mädanikseentele.

Metsakuiv puit:

  • Kõikuv mõiste, tavaliselt metsas kas jala peal või maas vedeledes kuivanud puu.

Pane tähele

Hallitus ja mädanikseened seinakonstruktsioonis põhjustavad majaelanikele peavalu, kurnatust, limaskestade haigusi, hingamisteede vähki ja liigesevalusid.