Nord Stream esitas uue taotluse mereuuringuteks


BNS 05.06.2007

Läänemere põhja gaasijuhtme rajamist vedav Vene- ja Saksamaa ühisettevõte Nord Stream on esitanud Eesti välisministeeriumile uue mereuuringute loa taotluse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Nord Stream tahab juba sügisel asuda selgitama, kas toru kulgemistee on võimalik nihutada Eesti vetesse.

"Uuringutega tahetakse tulla meie majandusvööndisse, aga kindlasti jäädakse väljapoole territoriaalvett," ütles reedel Nord Streami esindajatega Helsingis kohtunud keskkonnaministeeriumi büroojuhataja Taimar Ala.

"Uuringuid loodetakse alustada tänavu hilissuvel või sügisel ning luba tahetakse saada 2008. aasta lõpuni," täpsustas Ala.

Uuringuteks kavandatud küllalt pikk aeg annab Ala hinnangul alust arvata, et tegemist pole kõige lihtsama tööga ning miinide leidmiseks ei sõideta üle vee üksnes sonari ja metalliotsijaga, vaid tehakse midagi enamat. "Samas pole veel täpsemalt teada, mis laadi ning millises mahus uuringuid tuleb teha."

Mereuuringute tegemise luba on seaduse kohaselt õigus väljastada välisministeeriumil, kes peaks töösse kaasama ka keskkonnaministeeriumi ja teised ametkonnad.

Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on Eestil aega taotlust menetleda neli kuud, kuid ametiasutuste ring, kellega loa andmiseks konsulteeritakse, ei ole veel lõplikult otsustatud. Kui luba antakse, siis kaalutakse ka selle kehtivusperioodi.

Pressiesindaja kinnitusel ei saa uuringute tegemise aeg olla piiritlemata, sest Eesti ametivõimude esindajatel peab olema võimalus viibida uuringuid tegevatel alustel.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson tunnistas, et gaasijuhtme teema on parlamendis suure poliitilise tähelepanu all. "Ma ei usu, et kellelgi on kavas hakata selles küsimuses tahtlikult venitama, kuid kuna tegemist on väga olulise ja pikaajalise teemaga, vajab see ka ametkondade tasandil väga põhjalikku läbitöötamist," rääkis Mihkelson.

Tema sõnul ei ole majandusvööndi puhul Eestil väga suuri võimalusi teha niiöelda vetopoliitikat. "Kuid Nord Streami lootus alustada uuringuid juba sügisel tundub olevat natuke optimistlik."

Mihkelsoni kinnitusel ei ole poliitilisel tasandil tulevase torujuhtmega liitumise võimalust ega ka vajadust veel arutatud. "Põhiküsimus on praegu selles, mil määral on torujuhtme merre rajamisel tagatud kõik keskkonnaohutustingimused," tõi ta esile.

Samuti ei tohiks Mihkelsoni hinnangul jätta tähelepanuta asjaolu, kuivõrd aitab sellise gaasitoru ehitus kaasa Läänemere militariseerimisele. "Näiteks on Venemaa endine kaitseminister ja praegune asepeaminister Sergei Ivanov ühel oma Rootsi visiidil öelnud, et torujuhtme ehitust hakkab turvama ning hiljem seirama Vene Balti laevastik," osutas ta.

AS-i Eesti Gaas juhatuse esimehe Tiit Kullerkupu hinnangul pole Eestil vaja gaasijuhtmega liitumist taotleda. "Praeguseid juhtmeid mööda on Eestisse maagaasi toimetada odavam kui uut ühendust kasutades," sõnas Kullerkupp. "Ma ei näe ei praegu ega ka lähitulevikus ette nii suurt gaasinõudluse kasvu, et meil oleks vaja end selle toruga ühendada. Esialgu piisab meile praegusest kolmest Venemaalt gaasi toovast ühendusest, mis on Narvas, Värskas ja Karksis."

Kullerkupu hinnangul võiks gaasijuhtmega liitumisel jumet olla vaid tarnekindluse seisukohast. "Samas teeme praegu soomlaste Gasum OY-ga eeltööd, et ühendada omavahel Eesti ja Soome gaasivõrk. Selle teoks saamisel oleks ühtsesse võrku ühendatud Eesti, Soome, Läti ja Leedu," märkis Kullerkupp.