Katused


Eesti ja teiste Baltimaade taluehitistele oli kuni 20. saj. alguseni iseloomulik arvatavasti pärast 10. saj. väljakujunenud õlgkatus (rukkiõlgedest) ja pilliroo kasvukohtade lähedal roogkatus. Kujult oli eesti katus enamasti kelpkatus, mille otstesse harja alla jäi laudadega ääristatud unkaauk. Katuse kandekonstruktsioonina oli kasutusel sarikkatus.
Lõuna-Eestis tunti paiguti ka rippsarikkatust haripalgiga, mida kandsid nn. pilvepostid.
Väiksematel kõrvalhoonetel leidus sarikateta parskatuseid, millel roovlatte ja sarikaid asendasid hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola tüüpi laelaudise sarnaselt, laudadesse on freesitud 2 soont vihmavee juhtimiseks.

TERMINID

kaldkatus – katus, mille kalle rõhtpinna suhtes on suurem või võrdne kui 1:10;
kasutatav pööning - pööning, milles inimene saab püsti asendis liikuda ja millel on lisaks keskkonnatehnika paigutusele ka mingi muu kasutusotstarve ( pesu kuivatus, kasutus elamispinnana, hoiuruum)
kasutusjuhend - dokument, mis sätestab, kuidas omanik või tema poolt selleks volitatud isik peab ehitist kasutama, korras hoidma ja ennistama, et see säilitaks oma tarbeomadused kavandatud kasutusea vältel;
katus - maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind.
katusekate - pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara;
katuslagi - katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks).
keskkonnatehnika - püsipaiksed (ehitisse inkorporeeritud) tehnilised vahendid (paigaldised) ehitise sise- ja väliskeskkonna kujundamiseks, näiteks elektri-, gaasi-, vee- ja soojavarustus, kanalisatsioon, tehisvalgustus jm;
käidav katus - katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik);
lamekatus - katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on väiksem kui 1:10, koos mistahes kaldega liidetega;
läbiviik –toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest;
mahuline ehitis - hoone või muu ehitis, mille piirded eraldavad väliskeskkonnast mingi mahulise osa;
murukatus - katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga, sõltumata kaldest;
pööning - soojustamata ruum hoone ülemise korruse vahelae ja katuse vahel, kus inimene saab liikuda;
pööratud katus - katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal;
räästavesi - katuse räästalt vabalt langev saju- või sulamisvesi;
varikatus - katus ala kohal, mis ei ole eraldatud väliskeskkonnast seintega;
üldkasutatav katus - katus, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs.
üldkasutatav pööning - pööning, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs.


TULETÕRJENÕUDED
* Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni ja korstna välispinna vahel ei tohi olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus katta plekiga, põlev kate pleki all peab korstnast eemale jääma samuti vähemalt 10 cm
* Põlevad soojusisolatsioonimaterjalid peavad korstnast eemal olema samuti vähemalt 10 cm, heinad lakas vähemalt 100 cm
* pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitse võõbaga, mille koostises võiks olla savi, lubi, sool, vesi
* pööningu osas peab korsten olema siledaks hõõrutud ja valgeks võõbatud
* kasutamata pööning peab olema ventileeritud välisõhuga, varustatud loomuliku valgusega (aknad) ja ligipääsetav siseruumist luugi kaudu mõõtudega vähemalt 60 x 60 cm, mille juures on kohtkindlalt kinnitatud redel
* kasutamata katusealused mansardkorrusega ühel tasapinnal peavad olema varustatud sissepääsuluukidega seintes, mille kaudu saab tulekahju korral neisse viia tuletõrje voolikut ilma katust lõhkumata
* kasutamata pööning peab olema varustatud käiguteedega soojusisolatsiooni tallamise vältimiseks