Küte

Energiasäästu portaal

Oma eramus kasutame soojuse tootmiseks looduslikest ressurssidest põhiliselt kütust ja vett. Korterite soojusvarustus on tavaliselt organiseeritud tsentraliseeritult kas lokaalse katlamaja või kaugküttevõrgu kaudu. Oluline on rõhutada, et hoone küttesüsteem on üks tervik, mille rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda kogu hoone seisukohast. Süsteemi üksikute osade muutmine avaldab kohe mõju mitte-muudetavale osale.

Eesti sisekliima ehitusnormides on talvetingimustes ette nähtud eluruumide siseõhu temperatuuriks +22°C. Tervisekaitse seisukohast sätestab õhutemperatuuri eluruumis vabariigi valitsuse määrus «Eluruumidele esitatavad nõuded», mis ütleb, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi. Energia kokkuhoid ja kulutuste vähendamine kütteks on väga tähtsad, kuid inimeste heaolu ei tohi nendele ohvriks tuua.

Küttesüsteemis saab energiat säästa järgmiste abinõudega:

  • küttesüsteemi töö ajaline ja kvalitatiivne reguleerimine;
  • jaotussüsteemi kadude vahendamine;
  • seadmete efektiivsuse suurendamine.

Paljudes riikides on jõutud nii kaugele, et tavalisele soovijale on kättesaadavad majad, mille küttekulu on tavalisest kuni 75% väiksem. Eestis võime lugeda harjumuspäraseks, et hästi ehitatud 150 m² pereelamu kütmiseks (soe vesi + ruumiõhk) kulub aastas 20 000 kWh energiat, mis teeb erikuluks 133 kWh/m² aastas. Halvema ehituse puhul võib see näitaja olla kergesti ka 300 kWh/m² aastas. Innovatiivsete ehituste puhul oleks aga hoonete kütmiseks vaja kulutada alla 50 kWh/m² aastas.

Renoveeritud ja tugeva ühistuga korterelamus kulub küttele kuni neljandiku võrra vähem raha kui renoveerimata majas. Stabiilse hinnaga kvaliteetne soojusvarustus on meie kliimavöötmes möödapääsmatu vajadus, mille poole püüelda. On tehtud arvutusi, et keskmine aastane soojuskulu renoveeritud majades on 306 kWh/m² , renoveerimata majas on see 386 kWh/m² , seega soojuse kokkuhoid on umbes 20%. Tegelik sääst on veelgi suurem, kuna renoveeritud elamutes on sisetemperatuur paar kraadi kõrgem.

Kyte_diagram.gif
Tuleb silmas pidada:

  • iga hoone on omalaadne ning saavutatava säästu suurus sõltub eelkõige hoone renoveerimiseelsest olukorrast;
  • soojuse kokkuhoiuks tehtud kulutused tasuvad end ära vaid juhul, kui majas on kaasaegne automaatne soojussõlm ja soojusarvesti;
  • soojuse kokkuhoidu võimaldab ka öise temperatuuri vähendamine mõne kraadi võrra - ühe kraadi võrra madalam temperatuur annab küttekulu kokkuhoidu 5-7%;
  • lisaks mõnusamale elukeskkonnale tõuseb ka renoveeritud majas asuva korteri hind.

Eramu küttekulude arvestuse lihtsustatud mudel

ÅF-ESTIVO AS kodulehelt leiate lihtsustatud mudeli eramu küttekulude arvestuseks. Mudeli abil saab eramu omanik või ehitaja ülevaate vajalikust keskkütte võimsusest, aastas tarbitavast soojushulgast ning kümne aasta keskmisest soojuse hinnast erinevate kütteviiside ja kütuste kasutamisel.

Kuna iga hoone ning sellele sobiv küttesüsteem on erinev, siis enne lõpliku valiku tegemist tuleks konsulteerida vastava eriala spetsialistidega.

Energiasäästu portaal