Kanalisatsioon

uponor-kanal.jpg

Igal kinnistul peaks olema kanalisatsioon, ideaaljuhul suubuvad nii sajuveed kui ka reoveed ühiskanalisatsiooni. Reovee juhtimiseks kasutame kanalisatsiooni muhvtoru , saju- ja drenaazhivee juhtimiseks kasutame sajuveetoru. Drenaazhiks kasutame ehitusdrenaazhi toru – need on põhitõed mille vastu ei või eksida, kui tahame korralikku tulemust.

Ehitusdrenaazhitoru on topeltseinaline, seest sile ja isepuhastuv. Taunitav on põllumajandusdreeni torude kasutamine ehitusplatsil. Need torud on mõeldud künnikihi kuivendamiseks kevadel ja sügisel, kergemalt paigaldatavad kuid suuremaid ehitusvigu võimaldavad(painduvad igas suunas läbi). Ühekordne gofreeritud sein kogub sissepoole setteid, mis kevad-sügiseste vooluhulkadega puhastuvad, kuna põllumajandusdreenid on tunduvalt suurema pikkusega.
Kinnistusiseselt võib kasutada SN4, parem kui kasutada SN8 jäikusklassi toru, mida on lubatud paigaldada ka tee alla. Kõigile torustikele on saadaval erikaevud vastavalt otstarbele, näiteks restkaevud on alati settepesaga, olmekanalisatsioonkaevud renn-põhjaga jne. Tee alla paigaldatakse teleskoopsed malmkaanestikuga kaevud, mujal võib teha mööndusi. Restkaevule on soovitatav paigaldada ka külmumiskaitsed, mis lasevad vee kaevu kuid takistavad tõmbetuule tekkimist ja nii torustiku külmumist.

Ühiskanalisatsiooni puudumisel tuleb otsida teist lahendust kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega. Sajuveele peame leidma äravoolukoha ja reovett püüame käidelda oma krundil. Kui see ei õnnestu, on varuväljapääsuks vastavalt vajadusele tühjendatav kogumiskaev.
Üha rohkem on hakatud sajuvett koguma kastmise vms eesmärgil. Sageli immutatakse sajuvesi pinnasesse kui puudub ärajuhtimisvõrk ja immutuseks vajalikud tingimused on olemas. Immutuseks ei tohi kasutada reoveega ühist imbväljakut

Reovee käitluseks on eesti turul mitmeid seadmeid. Väga hea vastuvõtu on saanud nii Soomes-Rootsis-Taanis kui ka Eestis annuspuhastid, mille töökvaliteet kuid ka hind on kõrgemad. Annuspuhasti töötleb reovett portsjonite kaupa sõltumatult tippkoormusest. Seliti on järgmiseks tipp-koormuse hetkeks taas valmis reovett vastu võtma, protsessor aga aitab kemikaali abil fosfori välja setitada. Kui pererahvast pole kodus ja uut reovett seadmele ei tule, toimetab ta säästurezhiimil vajadusel kuni kolm kuud, et hoida aktiivmuda töövõimelisena. Kogu protsess toimub suruõhu abil ning sees pole ühtegi liikuvat osa, mida ohustaks kulumine või kinnikülmumine. Seade töötab vaikselt ja tarbitav võimsus on 50W. Väljavedu ja setetest puhastamist vajab ta kord aastas.

Põhjavee hea kaitstuse korral võib kohalik omavalitsus anda loa halli reovee pinnaspuhastuseks. Sel juhul on valida mitme tootja ja komplektiliigi vahel, millele omakorda saab lisavarustusena valida pumbatava variandi ja vajadusel filterväljaku tarvikud. Valida võib ka kogumiskaevu (lisandub väljavedu puhastusseadmesse) ja majapidamisvee immutuskomplekti, see on kaheosaline heitveekäitlussüsteem.

Alati tasub eelistada valmiskomplekte, kuna need on asjatundlikult ja otstarbekalt vajaliku vooluhulga jaoks koostatud, ka hinnalt on komplekt odavam kui ise komponente ostes.
Veevärgita sauna jaoks võib kasutada imbkaevu, siin pole tegemist suurte vooluhulkadega ja piisab näiteks 300-liitrisest imbpallist. Vajadusel võib selle töökindlust tõsta eelselitusmahuti ja imbtoru lisamisega.

Kas teha imb- või filterväljak sõltub pinnase veeläbilaskvusest ja veemahutavusest, igal juhul peab imbväljaku töö jääma kuiva pinnasesse ja torustik olema tuulutatav. Minimaalne kaugus pinnasevee kõrgeimast tasemest killustiku põhjani on vähemalt 1m. Immutusväljaku asukohta ja pinnase omadusi aitavad määrata spetsialistid.

Kui tegemist on õlise või rasvase veega, paigaldatakse puhastusseadmete ette õli-, rasva- või liivapüüniseid. Ühepere omakanalisatsioonil neid tavaliselt vaja ei lähe, sest neid lisandeid on vähesel määral. Külma garaazhi võiks soovitada kuivkaevu, mis aitab hoida garaazhipõranda kuivana.

Kui kinnistul midagi peale kogumiskaevu pole võimalik paigaldada, tuleb valida see tee. Lubamatu on betoonist kaevurakete abil ehitatud kogumiskaev, kuna seda ei saa lekkekindlaks. Lekkekindlus on kogu olmekanalisatsiooni esmatähtis omadus.Soome turult on toodud meile ka betoonist kogumiskaeve, kuid need on hoopis teisiti toimivad kui salvkaevurõngad.

Kogumiskaevule on saadaval lisavarustusena täitumisandur ja alarmseade.
Aeg-ajalt tuleb mahutit tühjendada ja transportida reovesi lähimasse puhastusseadmesse, seega ei ole see odavaim lahendus.

Kuna mahuti on tavaliselt pigem tühi kui täis, peab paigalduskoht olema kuivendatud. Uputatud olekus mõjub olenevalt mahuti suurusest üleslükkejõud, mis võib ulatuda kogu mahuti poolt väljatõrjutud vee kaaluni. Korralik ankurdus hoiab mahutit küll maa all, kuid see võib survele järgi anda ja deformeeruda. Paigaldusjuhendi järgimine välistab selle ohu.

Igal tootel võib ankurduseks kasutada traditsioonilist betoonplaati, kuid on olemas ka ankurduskomplektid, mille arv ja paigaldusviis sõltub mahutist. Ankurduskomplekt kaalub vaid 8 kg, üheperesüsteemile kulub neid tavaliselt 2 komplekti.

Tasub kontrollida, kas Eestis müüdavad tooted vastavad kõik EU-nõuetele, lisaks neile antud tüübikinnitusi, materjali- ja lekkekindlusgarantiisid.

Garantiiga kaasnevad tingimused, mille täitmine tagab toodete kõrge kvaliteedi säilimise. Näiteks ei väljastata laost kaupa kui külma on 15 või rohkem kraadi, sest laadimis ja transporditingimused erinevatele plasti liikidele pole siis tagatud

Alati tuleks nõu pidada projekteerijaga või konsultandiga, kvaliteetselt tehtud töö on odavam.

Rein Viru,
Uponor Eesti OÜ
müügijuht