Hoonete soojustamine ja remont

Villu Leppik

Vana hoone toimimine:
  • Vana maja ventilaatoriks on ahi. Külm ja värske õhk siseneb aknapiludest ja hoone konstruktsiooni piludest.
  • Piirded võimaldavad värske õhu sissepääsu, need pole eriti soojapidavad.
  • Ventilatsioon on kontrollimatu, s.o küttekulud on tänu väikesele soojapidavusele ja kontrollimatule õhuvahetusele suured.
  • Hoone kui süsteem töötab hästi, kuid on majanduslikult kulukas. Uue hoone toimimine

Uue hoone toimimine:

  • Ventilatsioon – lihtsalt väljatõmme (vahel ka sissepuhe) niiskematest ja mustema õhuga ruumidest. Värske õhk siseneb ventilatsiooniklappide kaudu, mida saab reguleerida.
  •  Piirded on soojapidavamad, õhu- ja aurutihedamad, ventilatsiooni sealt praktiliselt ei toimu. Küttekulud soojakadudele ja õhu soojendamisele väiksemad.
  • Majanduslikult efektiivne on see, kui saame protsesse kontrollida ja vajadusel reguleerida.

Küttekulude ja liigniiskuse vähendamiseks tuleb hoone piirded, küttesüsteem ja ventilatsioon lahendada ühtse tervikuna. Kui nendest ka üks ei toimi vajalikul tasemel, siis head sisekliimat pole loota.

Puithoone soojustamine
Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada.
Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni.

Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind.

Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud.

Soojustusmaterjalid

Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke.

Ventilatsioon

Vanad puitmajad on säilinud suhteliselt hästi, kuna sisekliima on olnud suhteliselt hea – niiskus talvel Rh 30-40 % ja suvel Rh 40 – 60 %. Selle põhjuseks on hea ventilatsioon, kusjuures ruumi on välisõhk pääsenud just akende pragudest ja ebatihedustest. Paigaldades hermeetilised aknad, takistatakse värske õhu juurdevool hoonesse, selle tõttu väheneb ruumi õhuvahetus mitmekordselt. Selle tulemuseks on niiskuse tõus Rh 50 – 60 %ni hoones talveperioodil, mis muudab kardinaalselt piirde töötamistingimusi. Ruumide külmades tsoonides: külmasildade kohal, lae ja seinanurkades, on õhu relatiivne niiskus juba 80-100%, tekib suur kondenseerumisoht. Niiskunud kohtades hakkab tekkima hallitus ja mädanik.

Inimese ainevahetus annab 55 g aurustunud vett tunnis. Dushi all käimine 200 g ööpäevas inimese kohta, pesu kuivatamine 1500 g ööpäevas ning toidutegemine 2000 g ööpäevas. Neljaliikmeline perekond aurustab ööpäevas 7-9 liitrit vett. Tekkinud niiskus tuleb hoonest välja viia ventileerimise teel, et see ei hakkaks tungima ehitise konstruktsioonidesse. Vajalikud ventilatsioonikogused eluruumides 0,5 l/s, magamistubades 0,7 l/s, aga mitte vähem, kui 6 l/s ruumi kasutava inimese kohta. Vannitoas on vajalik läbitõmbeõhu hulk 15 l/s.

Märgid liigniiskusest ja puudulikust ventilatsioonist:
  • jäätunud aknad
  • tapeet hakkab seinalt lahti tulema, niiskus kondenseerub seina pinnal
  • ruumi nurkadesse tekib hallitus
  • ka hoone piirded niiskuvad liigniiskuse tõttu.
Siiski ei tohi unustada, et inimene vajab elamiseks ka värsket õhku.

Kui piirded pole küllalt õhutihedad, siis ei kompenseeri suurepäraselt toimiv ventilatsioonisüsteem kontrollimatut õhuvahetust, mida põhjustavad hõredad välispiirded. Maja ei tohi olla läbipuhutav. Ka palkmaja on küllaltki õhutihe, kui varad ja ühendused on korralikult tihendatud.

Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid:

Termografeerimine võimaldab avastada soojalekke ja külmasildade kohad kontaktivabal meetodil ilma piirdeid lõhkumata. Küllaltki tavaline on, et termopildil on näha külmad alad ruumi seina, lae ja põranda nurkades (nn geomeetrilised külmasillad), kuhu ei pääse ligi ruumis levivad õhuvoolud. Välisseina nurkades lisandub sellele ka suurem jahtumine, kuna nurga välispindala on oluliselt suurem sisepinnast. See tähendab seda, et hoolimata soojustuskihi ühtlasest paksusest ei ole seina temperatuur kogu välispiirde ulatuses sama.
Termografeerimisel leitud peamised vead seostuvad soojustuse ja tuuletõkke paigalduse kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel. Külm õhk tungib läbi välisseina ruumi kas halva tuuletõkke või soojustuse sees olevate läbivate kanalite tõttu.

Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones (ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s. Õhutiheduse seade ei näita täpselt, kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil.

Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima.

Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul.

Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused:
  • Katuste läbijooks ja toolvärgi mädanemine, vihmaveetorude roostetamine ja puudumine ning maja nurgaelementide mädanemine.
  • Kõikvõimalike katteplekkide läbiroostetamine ja kaetavate elementide mädanemine.
  • Ümbritseva maapinna tõus ja soklilähedaste elementide niiskumine ja mädanemine.
  •  Kivisokli hüdroisolatsiooni puudumine või kõdunemine ning pinnasevee pääs seina alumistesse elementidesse.
  • Niiskusealtides kohtades keemilise mädanemisvastase kaitse puudumine.
  •  Madal soojapidavus, mis kohati on tingitud varem kasutatud soojustusmaterjali allavajumisest või ka niiskumisest ja mädanemisest või algusest peale madalast soojapidavusest.
  •  Vähene heliisolatsioon.
  •  Suured talade läbivajumised või ebaühtlased vajumid.
  •  Alumise korruse põranda, eriti pinnasele ehitatud või madala õhuruumiga laetalade ja põranda mädanemine.


Täiendavat infot: Säästva renoveerimise infoksekus