Elamuehitus lõi nõukaaja tempo


Äripäev 20.02.2007

Läinud aasta rekordilised näitajad Tartu elamuehituses võinuks nõukogude ajal tuua aukirjade saju, kapitalismi tingimustes oli see aga esimene aasta, mil õnnestus ületada sotsialismiaja saavutusi.

Elamuehitusbuumi viljad andsid mullu 46 uut kasutusloaga kortermaja, kus kokku on 52 482 ruutmeetrit elamispinda. 2003. aastal sai kasutusloa kaheksa kortermaja, kus oli üle 13 000 ruutmeetri elamispinda, olulist erinevust polnud ka 2004. ja 2005. aastal, kirjutas Tartu Postimees.

Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna asejuhataja Toivo Talving meenutas, et 50 000 ruutmeetrit aastas oli elamuehituse mahuks viimati vene aja lõpul.

Omaaegne linnapea (täitevkomitee esimees aastail 1979–87) Nikolai Preiman ütles, et aastaplaanides kirjutati number 40 000–45 000 ruutmeetrit. See märkis kommunaalkorterite pinda, kuid ei arvestanud nn kooperatiivelamuid ja ammugi mitte eramuid.

Ent ka mulluse uue elamispinna arvestamise juures on oma nipp. Lisaks uutele kortermajadele sai kasutusloa veel 35 uut eramut, kus on üle 7000 ruutmeetri elamispinda.

Seegi pole kõik: uusehitiste hulka ei kuulu rekonstrueeritud kortermajad, olgugi need sisuliselt uusehitised, näiteks klubi XS kohale või Küüni tänava GMP keskuse kõrvale kerkinu. Neis lisandus eluruumide pinda 9406 ruutmeetrit.

Uusi kortereid sai kokku 1013.