Üliharuldase taime tõttu tehakse Ihaste rattateesse jõnks


BNS 15.02.2007

Ihaste kandist leitud üliharuldane mägi-piimputk sunnib Tartu linnavalitsust muutma kavandatud kergliiklustee trajektoori ning tõotab vaidlusi eraomanikega, kirjutab Tartu Postimees.

Mägi-piimputke on Eestis leitud vaid kahest piirkonnast - Tartu linnast Ihastest ja Külaaseme külast Tartu maakonnas Konguta vallas. Inimtegevust pelgavat taime, mille täpse kasvukoha avalikustamise eest võib saada kuni 18.000 krooni trahvi või sattuda 30 päevaks arestikambrisse, on leitud Tartus viies ning Konguta vallas kahes kohas.

Tartumaa keskkonnateenistus on saatnud paarikümnele maaomanikule, kelle valdustes mägi-piimputke leidub, seitsme püsielupaiga loomise eelnõu arvamuste saamiseks. Eelnõu on plaanis kehtestada keskkonnaministri määrusena.

Tartumaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialisti Kristel Tatsi sõnul kasvab mägi-piimputk enam kui kümnel erakinnistul, millest osale kavandatakse uuselamuid. Putke on ka Ihaste tee ääres, kuhu linn on planeerinud viie meetri laiuse riba jalg- ja rattateele.

Mõisavahe, Nõlvaku ja Lammi tänava vahelisel enam kui 25 hektari suurusel planeeringualal on Tartu linn otsustanud lubada arendada elamuehitust nõnda, et kümmekonnale kolmanda kaitsekategooria taimele eraldatakse mõned saarekesed. See võib tähendada osa taimede ümberistutamist, kuid ka üksikute taimede hävimist.

Tatsi kinnitas, et kompromissid esimese kaitsekategooria taimedega, nende hulgas üliharuldase mägi-piimputkega, on mõeldamatud. Tema sõnul ei saa selle taime püsielupaigast kergliiklusteed kindlasti läbi viia. "Meie ettepanek on viia tee püsielupaigast mööda," ütles ta.

Tartu linnavalitsus aga juhib tähelepanu sellele, et teesse jõnksu tegemine satuks vastuollu keskkonnateenistuse enda varasema keeluga viia ehitustöö Ihaste teest kaugemale kui kümme meetrit. Tatsi sõnul seati piirang enne 2006. aasta suve, mil mägi-piimputke kasvukoht Ihaste tee ääres avastati. Nüüd peab teenistus loomulikuks oma nõudmisse väike korrektiiv teha.

Tatsi möönis, et läbirääkimised eraomanikega tõotavad tulla märksa keerulisemad kui Tartu linnaga.

Looduskaitseliste piirangutega maadel on võimalik kehtestada kas osaline maamaks või vabastada maaomanik maksust täielikult. Tatsi arvates tasub kaaluda ka maadevahetust.