Jüri Ratas: hotell-linnakute teke on probleem


Äripäev 14.02.2007

Tänasel linnade ja valdade päevade seminaril esinenud Tallinna linnapea Jüri Ratas tõi probleemidena välja hotell-linnakute tekke ning vähese planeerimisalase koostöö Tallinna ja lähiümbruse valdade vahel.

Linnavalitsus teatas, et ettekande alguses tutvustas linnapea, mida kujutab endast Tallinna linnastu ja milline oleks selles linnastus paiknevate kohalike omavalitsuste koostöö temaatika. "Leian, et Tallinna linnaregiooni majanduslik määratlus võiks baseeruda Tallinnas tööl käijate arvul, näiteks 15% või 25% kõikidest lähivaldade töötajatest. Selliste näitajate alusel ulatuks Tallinna linnastu või linnaregioon 50 - 70 km kaugusele Tallinna omavalitsuse piiridest," ütles Ratas. Selline linnastu hõlmaks kõik lähiümbruse vallad, Paldiski, Loksa, Maardu, Keila ja Saue linnad Harjumaal ning osa Raplamaa, Lääne-Virumaa ja Järvamaa valdu. Selles linnastus elab kokku umbes 600 000 elanikku.

Suure probleemina tõi Ratas välja hotell-linnakute tekke. Uuringute andmetel on vaid kolmandik uusasumitest lõplikult välja ehitatud. Kõigepealt saavad valmis elamud, kuid samas tempos ei suudeta rajada sotsiaal-, ühistranspordi-, ja teedeinfrastruktuuri, vee- ja kanalisatsioonitrasse, koole ja lasteaedu. Nende ehitus jääb üha enam maha kiiresti kasvavatest vajadustest.

2006. aastal anti Harjumaal elamuehituseks välja 3992 ehitusluba ja Tallinnas 4376 ehitusluba, seega viimases vaid 384 luba rohkem. See näitab ilmekalt, kuhu elamuehituse tander viimastel aastatel on nihkunud Uusasumites elab hinnanguliselt juba 20 000 inimest. Need inimesed käivad valdavalt tööl pealinnas, külastavad kultuuri- ja teisi teenindussfääri asutusi, sõidutavad lapsi kooli või lasteaedadesse ja õhtul jälle tagasi, tekitades seega pendelliikumise vood linna ja tagamaa vahel. Selle tulemuseks on tipptundidel linnapiiril liiklusummikud kõikidel magistraalidel. Järjest rohkem on Tallinna piiride juurde tekkimas nn hotell-linnakuid.

Koostöö - planeeringu koostamisel on kohustus erinevatel ruumilistel tasanditel: üleriigilise planeeringu puhul koostöös maavanemate ja maakondlike kohalike omavalitsuste liitudega ning ministeeriumidega; maakonnaplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega, planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanemate ning ministeeriumidega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb; üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja vastava maavanemaga.

Tallinna ümbritsevate valdade kogu territooriumi käsitlevate üldplaneeringute puhul on vallad alati enne nende kehtestamist küsinud ka Tallinna linna seisukohta, kui tegu on ühist piiri omavate valdadega. Ka Tallinn kooskõlastab oma naabritega ühist piiri omavad planeeringud. Ühised valdkonnad on tavaliselt maakasutus, sh haljaskoridorid ja tehniline infrastruktuur.