Ventilatsioonisoojuspump (energiasääst)

energiasäästuportaal

Ventilatsioonisoojuspumbas kasutatakse energiaallikana ventilatsioonisüsteemi kaudu välja suunatud siseõhku, mis tavaliselt läheb kasutult atmosfääri.
Valjaventsp.gif

pilt: OÜ Soojuspump

Värske õhk võetakse maja seinast ja aknakarniisidest läbi ventiilide ja suunatakse ruumi ülaossa, kus õhk soojeneb. "Kasutatud" soe õhk kogutakse kogumisventiilide kaudu (tavaliselt WC, vannituba, saun, tööruum jne.) ventilatsioonisoojuspumpa, kus see jahutatakse 0 kraadini ning suunatakse õue.

1 kW-se kompressori abil saame tunnis üle 4 kWh soojust. Suvel kasutatakse väljuvat ventileeritavat õhku sooja vee tegemiseks, talvel kütteks ja soojaks veeks.

Ventilatsioonisoojuspumbaga süsteem sobib alla 150 ruutmeetri suuruse uue maja ehitajale või renoveeritavale majale, kus on ees tõsisem ümberehitus. Maksimaalne kasutegur saadakse kasutades soojuse jagamiseks vesipõrandakütet. Aastane kokkuhoid kütte ja tarbevee arvelt on umbes 8 000–10 000 kWh ehk 40–45%. Seadme kasutegur suureneb veelgi kui majas on kamin või muu köetav küttekolle, millest siseruumi kiirgavat soojust saab ventilatsioonisoojuspumbaga lihtsalt uuesti kütteks muuta ja mis levib ruumi tagasi põrandakütte kaudu.

Lisaks küttele võivad sellised soojuspumbad asendada tavalist sooja tarbevee boilerit ja eraldiolevat ventilatsiooni-süsteemi. Kokkuhoiule lisandub meeldiv värskus, sest õhk vahetub ruumides 12 korda ööpäevas.

Viimastel aastatel on väga populaarseks muutunud kombineeritud ventilatsiooni-maasoojuspumbad. Rootsis on traditsiooniliseks muutumas ühendatud süsteemid, mis peamiselt võtavad soojust koos ventilatsiooniga majast väljuvast õhust, kuid pakasega saavad täiendavalt kasutada veel maasoojust. Selline ühendatud pump võimaldab tavaliselt soojadel perioodidel (või ka näiteks saunatamisel) ülejäävat soojust akumuleerida maa pinnasesse ("soojus-aiad", ringluskaevud), et seda siis uuesti kasutada külmematel perioodidel.