Soojuspumbad (energiasääst)

energiasäästu portaal

Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat.

Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust.

  • Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa.
  • Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub.
  • Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti.
  • Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi.
  • Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse.
Hpump.gif

Soojuspumba töö põhimõte

Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallika omadustest. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega ega saastunud, omab soodsaid termodünaamilisi omadusi. Samuti tuleks arvestada, et soojusallika kasutusele võtmine ja kasutamine ei tohiks nõuda suuri investeeringuid. Tabelis on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ja nende temperatuurid.

Soojusallikas Temperatuurivahemik
Välisõhk -10 ... +15°C
Ventilatsiooni õhk +15 ... +25°C
Põhjavesi +4 ... +10°C
Jõe- või järvevesi 0 ... +10°C
Merevesi +3 ... +8°C
Kaljud 0 ... +5°C
Maapind 0 ... +10°C
Heitvesi +10°C


Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt elektrienergiat. Ühe kWh elektrienergiaga saadakse:

  • maasoojuspumbaga 2,5–3,5 kWh soojust;'
  • õhusoojuspumbaga 1,5-3 kWh soojust;
  • ventilatsioonisoojuspumbaga 2-4 kWh soojust.

Soojuspumba soetamisel tasub end eelnevalt kurssi viia seadme tehniliste näitajatega. Võrrelda tasub võimsuse ja kasuteguri ning kvaliteedi poolest samaväärseid tooteid. Iga soojuspump aga ei pruugigi sobida Eesti kliimaga ega teie kodu eripäraga. Soetamisel tuleks eelkõige tähelepanu pöörata pakutava seadme võimsusele, tema kasutegurile soojendamisel (COP - mida suurem, seda kasulikum), kas tegemist on inverteri tüüpi seadmega (ökonoomsem) ja kas seade sisaldab nn talvevarustust, mis on meie kliimas vägagi oluline.

Kokkuhoid küttekuludelt sõltub maja soojustusest ja kasutatavast kütteliigist, aga samuti sellest, kas ja mil moel saab soojuspumpa mõne teise kütteliigiga kombineerida. Soojuspumba võib suhteliselt lihtsalt liita varasema vesikütte-süsteemiga, kuid sel juhul peab soojuspumba kompressor suutma toota juba +65°C kraadist vett, et küttejaotus radiaatorite kaudu oleks piisavalt efektiivne. Viimasel ajal ongi soojuspumba tehnoloogia areng suunatud aina suuremate hoonete soojusvarustusele ning seega saaks soojuspumpa kasutada isegi korterelamute kütteks, kuigi sellist varianti tasuks arutada hoonele, mis on jäänud kaugküttevõrgu varustuspiirkonnast välja.

Maailmas kõige levinumad on õhk-õhk tüüpi soojuspumbad, milles ruumi antav soojus võetakse välisõhust ning soojuse kandjaks on samuti õhk. Ümberpööratava tööprotsessiga õhusoojuspumbaga võib suhteliselt soojas kliimas toota öisel ajal soojust ning päeval jahutada sama ruumi. Sellised soojuspumbad sobivad samuti hästi büroodesse, kaubanduspindadele ja ladudesse kus suvisel ajal vajatakse ka jahutust. Energiasäästlikumad on inverteriga õhusoojuspumbad, milles inverter reguleerib kompressoripöördeid sujuvalt ning lülitab seadet välja nii harva kui võimalik. Võrreldes on-off tüüpi soojuspumbaga (lülitub tööle täisvõimsusega) hoiab inverteriga õhusoojuspump veel omakorda kokku 40% tööks vajalikust elektrienergiast.

Meie kliimas peab külmematel ilmadel õhusoojuspumpa veel täiendama lisaküttega, milleks sobivad hästi eelnevalt automatiseeritud elektri- või õliküte. Õhk-õhk tüüpi soojuspumba madalam maksumus ja lihtne paigaldus soosivad selle kasutuselevõttu ka vanemates majades, kus siiani toimis ahjuküte.

Meiega samas kliimavöötmes olevas Rootsis on aga traditsiooniliseks muutumas ühendatud süsteemid, mis peamiselt võtavad soojust koos ventilatsiooniga majast väljuvast õhust, kuid pakasega saavad täiendavalt kasutada veel maasoojust.

Soojuspumba eelised

  • Soojuspumba suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus, st soojuspumbaga saab kütta (talveperioodil) ja jahutada (suveperioodil). 60–70% soojuspumbaga saadavast energiast on taastuv, st. 1 kWh kulutatud elektrienergia kohta saadakse kuni 4,5 kWh soojusenergiat.
  • Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess, seega ei teki gaasi, õli või teiste kütuste põlemisest tingitud suitsu ega tahma.
  • Ei ole vajadust ehitada katlamaja koos eraldi sissepääsu, korstna ja mahutiga.
  • 100% automatiseeritud, mobiilselt juhitav ja kontrollitav igast maailmapunktist, kus on mobiilsidevõrk.
  • Süsteem on peaaegu hooldevaba.
  • Tuleohutu.
  • Töökindel.
  • Pikaealine.
  • Ökonoomne.

Maasoojuspumba puudused

  • Suhteliselt suur alginvesteering.
  • Nõuab suuremat krunti (maakollektori paigaldamiseks).
  • Puurkaevude puurimine maakollektori paigalduseks suhteliselt kulukas.

Allikas: http://www.heatpumpcentre.org

SP.jpg

Soojuspump maa-vesi Vitocal Foto: Staatus OÜ