Heliisolatsiooni vajalikkus ja võimalustest

Maja ning korterit ehitades ei teki küsimustki isolatsiooni tähtsuses. Enamik inimesi mõtlevad isolatsiooni all küll peamiselt soojusisolatsiooni, kuid sama oluline on mõelda ka heliisolatsiooni peale. Vahet pole, kus me viibime, mingi müra on meid alati ümbritsemas.

Mürarikas keskkond kahjustab tervist

Normaalne kõne on 50-60 dB(A), mööduv veoauto aga juba 85 dB(A)ning mootorratas 95 – 110 dB(A). Mida suurem on helitase, seda keerulisem on inimesel seda taluda. Standardite järgi on maja fassaadi kõrval mõõdetava mürataseme piiriks 70 dB(A). Täieliku vaikuse saavutamine ei ole võimalik, ent on oluline vahe, kas igapäevane taustamüra mõjub häirivalt või mitte. Pidev müra on tervisele kahjulik ning on tõestatud, et mürarikas keskkond mõjub väsitavalt. Seetõttu võib müra vähendada ka tööviljakust, olenemata sellest, kas tööd tehakse kodus või kontoris.

Kui majast ei lähe mööda ühtegi suuremat maanteed ja lennukid ei lenda üle katuse, võib jääda mulje, et heliisolatsioon polegi vajalik. Alles majas elamise kogemusega saab selgeks, et häirima võivad hakata nii pereliikmete kui ka naabrite mürarikkad tegevused. Heli levib hoones nii õhu kui ka löögiheli, näiteks kõndimine, kaudu. Lisaks sellele on heliedastuse variantideks sisekommunikatsioonid, uksed ja ka ventilatsioonikanal ehk müra on isegi siis, kui ei ela liiklussõlme lähedal.

Tänapäeval elamu lähedale sõiduteed või raudteed projekteerides on vaja projekti kaasata ka heli neelavad piirded, mis muudavad hoones elajate igapäevaelu palju mugavamaks. Kui aga maja ja liiklus on kõrvuti eksisteerinud juba pikemat aega, ei ole mingit kohustust eraldi piirdeid rajada ning enda müra eest kaitsmine tuleb ette võtta elanikel endil.

Kuidas saavutada hea heliisolatsioon?

Mürataseme vähendamise aitavad väga hästi kaasa kahe- ja kolmekordsed klaaspakettaknad. Efekti on võimalik suurendada ka sellega, kui kasutada erineva paksusega klaase või paigaldada need avasse erineva nurga all. Teiseks variandiks on fassaadide isoleerimine. Kasutades õigeid vahendeid, on välisseinte õhumüraisolatsiooni indeksit võimalik suurendada kuni 20 dB jagu. Samas ei ole välismüra ainus probleemikoht. Olemas on ka löögimüra, laele koputamine või kõndimine ning järelkõla. Kuigi osa helist neeldub alati pindadesse, peegeldub osa kõvadelt ja siledatelt pindadelt tagasi. Heliallikas iseenesest ei pruugi liiga vali olla, kuid see võimendub ja muutub häirivaks. Seetõttu ei piisa vaid välisseinte heliisolatsioonist, vaid mõelda tuleb ka siseseintele ning lagedele ja põrandatele.

Järelkõla aitavad vähendada näiteks kardinad ja ka diivan, mis absorbeerivad heli. Löögimüra aga pehmed vaibad, mis vähendavad alumisele korrusele kostvat kõndimismüra. Ja kui nendest variantidest ei piisa või need ei sobi, on võimalus erinevate isolatsioonimaterjalide kasutamine.

Lai valik võimalikke lahendusi

Kui maja alles ehitatakse ja materjalgi pole veel paika pandud, on fibo-plokid oma poorsuse tõttu väga hea valik. Materjali poorides olev õhk on suurepärane heliisolaator. Spetsiaalsed heliisolatsiooniplaadid on variandiks siis, kui ehitusmaterjal ei tee piisavalt head tööd. Viimasel ajal hinnatakse aga üha rohkem just kivivilla.

Nagu fibo-plokkidel, on ka kivivillal suur õhusisaldus ning oma osa annavad ka kivivilla ebakorrapäraselt asetsevad kiud. Erinevalt fibo-plokkidest ja heli-isolatsiooniplaatidest, on kivivill väga mitmekülgne ja kergelt kasutatav. Seda võib kasvõi valmiskonstruktsiooni vahele toppida! Eeliseks on ka veeauru täielik läbilaskevõime, mis aitab vältida niiskuse kogunemist hoone konstruktsioonidesse ning hallituse teket, väga hea soojusisolatsioonivõime ja see, et kivivill on mittepõlev.

Naabrite kõndimise, kõrvalruumis töötava soojuskatla või seinast läbi kostva pideva automüra talumise asemel peaks iga inimene investeerima sellesse, et kõik ebameeldivad ja häirivad helid oma kodust isoleerida. Heliisolatsiooni investeerimine on samm, mis muudab igapäevaelu mugavavamaks ning hoiab ka tervist.