Leht: EKA kõrgprojekt rikub varasemat detailplaneeringut


BNS 19.01.2012

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) takerdumine endale Tallinna kesklinna kõrge peahoone püstitamisel sai alguse 2008. aastal tehtud otsustest, mil uue maja arhitektuurivõistluse žürii kuulutas võitjaks sedavõrd kõrge hoone projekti, mis rikkus nii sel hetkel kehtinud detailplaneeringut kui ka EKA juhtkonna ja naaberkinnistu omaniku varasemat kokkulepet, kirjutab Äripäev.

Kunstiakadeemia naaberkinnistu omanik Ester Palm sõlmis 2001. aastal tollase EKA juhtkonnaga kokkuleppe, mis oli samal aastal Tallinna volikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu üheks aluseks, märgib Äripäev. EKA ja naaberomaniku kokkuleppe kohaselt pidi Tartu mnt 1 kinnistule rajatama 9- ja 26-korruselised hooned. Kokkulepet asus EKA kohe ellu viima, lubades hoonestusõiguse alusel rajada oma kinnistule 26-korruselise ärihoone, mida tuntakse City Plaza nime all.

Pärast City Plaza kõrghoone rajamist ja kunstiakadeemia rektori vahetumist kaotas kunstiakadeemia Palmi sõnul huvi kokkuleppe edasise täitmise vastu ning hakkas otsima võimalusi rajada kinnistule ka enda maja kõrghoonena.

Palmi sõnul kasutas EKA ettekäändeks temaga sõlmitud kokkulepetest lahtiütlemiseks enda korraldatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidutööd Art Plaza, mis ei rikkunud mitte üksnes naaberkinnistu omanikuga sõlmitud kokkuleppe ja kehtiva detailplaneeringu, vaid ka rahvusvahelise arhitektuurikonkursi enda tingimusi.

Kunstiakadeemia arhitektuurivõistluse žürii soovitas 2008. aastal osalejatele, et nad võiksid lähtuda olemasolevast detailplaneeringust, mis lubas kuue kuni üheksa maapealse korrusega hoone ehitamist. Enamik žürii poolt lõpuks välja valitud projektidest, sealhulgas kolmanda preemia saanud Portugali arhitektuuribüroo NERALP ja teise preemia pälvinud Hollandi arhitektuuribüroo NAT tööd, kujutasid suhteliselt lapikut maja, mis polnud eriti kõrge,

Konkursi võitja, Taani arhitektide SEA + EFFEKT eiras detailplaneeringut ja oli nii detailplaneeringus lubatust kui ka konkurentide projektidest oluliselt kõrgem. Võidutöö vajas uut detailplaneeringut, mille Tallinna linnavolikogu kehtestas mullu suvel, andes loa kuni 16 maapealse korrusega EKA hoone ehitamiseks.

Kuna nii kõrge maja vähendaks mõnede naaberhoonete akendesse paistvat valgust, nõudis volikogu, et akadeemia peab saama ümberkaudsete elanike nõusoleku või tuleb need korterid avalikes huvides sundvõõrandada, seni linn ehitusluba ei anna. Ehitusloa puudumine viis läinud nädalal selleni, et tähtajast maha jäänud akadeemia kaotas 12 miljoni suuruse eurotoetuse.

Sihtasutus Archimedes tegi möödunud nädala kolmapäeval Eesti kunstiakadeemiale teatavaks otsuse, mille kohaselt ei pea Archimedes võimalikuks EKA uue õppehoone projekteerimist ja ehitust eurorahaga rahastada.

Möödunud aasta 13. jaanuaril otsustas Archimedes kunstiakadeemia uue õppehoone projekteerimist ja ehitust rahastada 12 miljoni euroga. Praeguseks on Archimedesel enda teatel põhjust kahelda, et EKA jõuab struktuuritoetuste kasutamiseks ette nähtud ajaperioodi jooksul ehk 2015. aasta augusti lõpuks projekti ellu viia.