Kallaste linn plaanib Peipsi äärde laevade remondidoki rajamist


BNS 29.12.2011

Tartu maakonnas asuv Kallaste linn planeerib Eesti–Läti–Venemaa piiriülese koostööprogrammi raames Peipsi järve äärde laevade remondidoki rajamist.

Kallaste linnapea Viktor Nukka ütles BNS-ile, et hiljuti valmis laevade remondidoki rajamise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne.

Laevaremondidokk on plaanis rajada Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelisele tööstuspargi alale. Planeeritav ala on 4,25 hektarit suur ning sellest enamuse moodustab reformimata riigimaa.

Planeeringu eesmärk on laevade remondidoki eelnevalt koostatud eelprojektiga sobivaima lahenduse leidmine ja rajamise seadustamine, kaalutakse planeeringuala kruntideks jagamist, ehitusõiguse määramist äri-ja tootmiseesmärgiga hoonetele, maa osalise sihtotstarbe muutmist, lahendatakse haljastus, servituutide ja tehnovõrkude parameetrid ning juurdepääsud alale.

Kavandatud laevaremondidokk kujutab endast sisuliselt olemasoleva Kallaste sadamakanali pikendust ning kuuluks tulevikus Kallaste sadama maa-alasse. Laevaremondidoki ümber kavandatakse ka väikesemahulist tööstusparki, kus asuvad äri- ja tootmisüksused.

KSH algatamise peapõhjuseks oli asjaolu, et planeeritava tegevusega kavandatakse suuremahulisi, üle 500-kuupmeetriseid süvendustöid ja teisaldatakse pinnast, mistõttu võib kaasneda mõju veekeskkonnale.

Detailplaneeringuala läbib Torila oja, millel paikneb Pärsikivi paisjärv ning mis suubub Peipsi järve. Torila ojja suubub ka Punikvere peakraav.

Remondidoki lahendus, kus laevade väljatõstmine toimub lüüsimisega, on KSH aruande kohaselt sobivaim Peipsi vesikonnas olevatele laevadele, mille süvis on kuni 1,5 meetrit.

Lüüsimiseks kasutatakse Torila oja ja sellel oleva paisjärve vett. Ojale rajatakse lisaks reservtiik. Lüüsimiskambri, kuivdoki ja reservtiigi kaevemahud on kuni 12.800 kuupmeetrit. Ehitustööde ajal toimub oja ümberjuhtimine ehituskaevikust. Tööde käigus renoveeritakse paisjärve paisregulaator.

KSH aruande kohaselt on kavandatavate tööde koondmahud ja seega ka koondmõjud on vähesed ja lokaalsed ning leevendatavad.

Linna arengukavas on nimetatud paikkond praegu suuremalt jaolt heakorrastamata ja otsese kasutuseta. Samas on alal või selle vahetus läheduses olemas tööstuspargi jaoks vajalik ning kasutatav infrastruktuur.

Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta saab esitada kirjalikult Kallaste linnavalitsusele kuni 17. jaanuarini.

Eesti–Läti–Venemaa piiriülese koostööprojekti eeltaotlus kinnitati Euroopa Komisjoni poolt tänavu juunis ning projekti täistaotlus on siseministeeriumil kavas esitada Euroopa Liidu naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi sekretariaadile veebruaris.

Lisaks Peipsi järve äärde laevade remondidoki rajamisele ehitatakse projekti raames väikesadamad Mustveele, Kallastele, Räpinasse ja Tartusse. Väikesadamate jaoks on teostatavus-tasuvusanalüüsid koostatud. Samuti ehitatakse või renoveeritakse projekti raames Venemaa poolel Pihkva oblastis ja Pihkva linnas reovee puhastusseadmeid.

Projekti kogueelarve on indikatiivselt 8,36 miljonit eurot. Koos riigieelarve vahendite ja Eesti partnerite omafinantseeringuga kannab Eesti projekti maksumusest kokku 2,68 miljonit eurot.