Uuring: Eesti peaks investeerima Rail Balticusse 440 miljonit eurot


BNS 29.06.2011

Briti konsultatsioonifirma Aecomi läbi viidud uuring näitas, et Eesti peaks Euroopa Liidult (EL) maksimaalse toetuse saamise korral Tallinnast Pärnu kaudu Poola–Leedu piirile kulgeva Rail Balticu raudteeühendusse investeerima 440 miljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles kolmapäeval uuringut tutvustanud pressikonverentsil, et niinimetatud Euroopa laiusel põhineva ehk 1435-millimeetrise Rail Balticu rajamiseks oleks sellisel juhul vaja Euroopa Liidult kaks miljardit eurot toetust, mis peaks tulema väljastpoolt struktuurifonde. Partsi sõnul on tarvis EL-i otsust toetada Rail Balticut kui poliitiliselt olulist projekti.

Partsi sõnul on kriitiline, et oleks olemas Läti ja Leedu valitsuse tahe projekti edendada. "Keskne küsimus on koostöövormis – kuidas organiseerida Balti riikide vahel koostöö nii, et see võiks toimida kuue aasta jooksul kuni investeerimisotsuseni," ütles Parts. "Sellise organisatsiooni rajamine ja rahastamine on tõelised proovikivid."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium näeb lahendusena, et seniselt projektipõhiselt juhtimiselt tuleb edasi minna ühise arendusettevõttega, kuhu panustavad kõik kolm Balti riiki võrdselt. Ühisfirma peaks 5–6 aastaga jõudma ettevalmistustöödega punkti, kus saab teha finantseerimisotsuse.

Lisaks sellele oleks Partsi sõnul vaja iga päev 4000 reisijat ja aastas üheksa miljonit tonni kaupa, mis liiguks Tallinnast lõuna poole.

Partsi sõnul peaks Eesti valitsus ja avalikkus projekti 10 aastat vedama. 440 miljoni eurose investeeringuga saaks Partsi sõnul rajada raudtee, mis toimiks 50 aastat. Uus raudtee võiks tema sõnul valmida 2025. aastal.

Aecomi esindaja Phil Constable ütles pressikonverentsil, et kaheksa aasta pärast võiks projekt uuringu järgi jõuda raudtee ehitamiseni.

Rail Balticuga oleks võimalik sõita Tallinnast Poola piirile nelja tunniga ja Riiga kahe tunniga, rongid võiksid väljuda iga kahe tunni takka, selgub uuringust. Piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu abi korral on Euroopa rööpmelaiusel uue Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui rajamiseks saab kasutada EL-i toetust, on kogu projekt kasumlik, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Uuringust selgub, et projekti tasuvus sõltub peamiselt kahest näitajast: reisijate- ja kaubaveo mahust ning EL-i toetusest. Projekti kasumlikkuse tagaks aastal 2030 näiteks see, et Tallinna ja Pärnu vahel sõidaks ligikaudu 5000 reisijat päevas, Pärnu ja Riia vahel 3500 reisijat päevas ning aastas liiguks mööda kogu trassi umbes 13 miljonit tonni kaupa.

Kokku maksaks uuringu kohaselt kogu trassi taristu väljaehitus praegustes hindades 3,7 miljardit eurot, millest Eesti osa läheks maksma 1,04 miljardit eurot. EL-i toetuseks on uuring arvestanud kaks miljardit eurot, see võiks katta maksimaalselt 56 protsenti kogu maksumusest.

Eestis kuluks Aecomi arvutuste kohaselt raudtee ehitusele 935 miljonit eurot ning maa ostmisele 105 miljonit eurot, Lätis ehitusele 1,2 miljardit eurot ja maa ostmisele 26 miljonit eurot ning Leedus ehitusele 1,26 miljardit eurot ja maa ostmisele 15 miljonit eurot.

728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini trajektooril Tallinn–Pärnu–Riia–Panevėžys–Kaunas, mille kohta soovitas Aecom teha täiendava kulude analüüsi. Constable'i sõnul oli Eestis põhiline valik selles, kas raudtee kulgeks Pärnu või Tartu kaudu, Leedus oli valida Panevėžyse ja Šiauliai vahel. Eestis asuks eelistatud trajektoori korral 229 kilomeetrit raudteed.

Reisirongil kulub selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi ning rongid väljuksid kuuel päeval nädalas iga kahe tunni tagant. Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel kuluks vahemaa läbimiseks enam kui 10 tundi. Eeldusel, et rööpad kulgeks edasi Poolasse, jõuaks Varssavisse reisirong ligikaudu kuue tunniga. Reisirongide keskmine kiirus oleks 170 kilomeetrit tunnis ja kaubarongide keskmine kiirus 68 kilomeetrit tunnis.

Liini reisijateveo käive võiks Aecomi arvutuste kohaselt aastaks 2040 ulatuda 97 miljoni ja kaubaveo käive 222 miljoni euroni. Uuring soovitas uue raudtee viia Tallinnast välja Ülemiste suunas, kus tuleks uuendada Tallinna lennujaama rongijaama, ning rajada Tallinna rahvusvahelise rongiterminali Väo karjääri lähistele, millest põhja poole võiks kulgeda ühendus Soome.

Kokku kaaluti uuringus nelja võimalikku trajektoorivarianti, sealhulgas kahte olemasolevat rongiliini, mis kulgevad Leedu piirilt liinil Kaunas–Jelgava–Riia–Valmiera–Tartu–Tallinn ja liinil Kaunas–Jelgava–Riia–Pärnu–Tallinn, ja võimalikku uut liini Leedu piir–Kaunas–Panevėžys–Riia–Valmiera–Tartu–Tallinn.

Constable ütles BNS-ile, et uuringu järeldused põhinevad Aecomi kogutud andmetel ning nende ökonomistide arvutustel. Lisaks eeldas Aecom Baltimaade pikaajaliseks keskmiseks majanduskasvu määraks 2,3 protsenti ning arvestas väheneva rahvastikuga.

Uuringut rahastati 50 protsendi ulatuses EL TEN-T eelarvest, ülejäänu katsid Eesti, Läti ja Leedu riik. 396.000 eurot maksnud uuring viidi läbi ajavahemikus aprill 2010 kuni juuni 2011. Aecomi hinnangul on raporti tulemused esialgsed ja väga üldised. Rail Balticu arendamise järgmises faasis tuleb selgeks teha nii eelistatud trassivalikust tulenevad tulud kui ka kulud ja selge võimalik ärimudel.