Latvenergo: LNG terminali rajamine maksaks 500 miljonit eurot


BNS 06.06.2011

Läti energiafirma Latvenergo teatas, et regiooni kavandatava veeldatud maagaasi (LNG) terminali ehituskulud on kõigis Balti riikides samasugused nagu Poola terminali projekti puhul ehk kuni 500 miljonit eurot.

Latvenergo teate järgi on terminali võimalikuks käibeks hinnanguliselt kuni 2,5 miljardit kuupmeetrit aastas, mis kataks kuni 50 protsenti Balti riikide vajadustest. Et katta 30 protsenti Balti riikide tunniajasest tarbimisest talveperioodil, peaks terminal olema võimeline maagaasi välja andma kuni 600 kuupmeetrit tunnis. Nendele nõudmistele vastamiseks tuleb maagaasitorustikule ehitada igal juhul uued sektsioonid ja/või rekonstrueerida olemasolevad torustikud.

Latvenergo teatel on Läti erialaeksperdid teostanud ligikaudse hindamise LNG taristu kulude kohta lähtudes terminali võimalikust asukohast.

Hindamise järgi vajaks Eesti terminal Paldiskis olemasoleva gaasitoru rekonstrueerimist Tallinnast kuni Läti peatoruni Virešis ligikaudse pikkusega 290 kilomeetrit, et kindlustada tarned terminalist Lätisse ja Leedusse. Arvestades ka kompressor- ja mõõtejaamade rajamist, oleksid kogukulud umbkaudu 300 miljonit eurot.

Terminali ehitamiseks Klaipedasse Leedus ei ole Klaipeda ja Šiauliai vahelise torustiku läbilaskevõime piisav ning seetõttu tuleks Klaipedas ja Šakiais asendada või uuesti ehitada umbkaudu 180 kilomeetrit olemasolevat gaasitoru. Lisaks sellele tuleks tõsta ka Šiauliai–Panevežyse–Jelgava peamise gaasitoru läbilaskevõimet, asendades olemasoleva torustikku selleks, et kindlustada tarned Leedusse, Lätisse ja Eestisse.

Uus Šakiaisse siirduv gaasitoru ehitataks samal ajal, kui rekonstrueeritakse Klaipeda–Šakiai–Kaunase–Vilniuse–Panevežyse gaasitorustik. Rekonstrueeritava või uuesti rajatava gaasitorustiku kogupikkus Leedus oleks üle 300 kilomeetri, koos kompressor- ja mõõtmisjaamadega oleks kogukulu üle 300 miljoni euro.

Selleks, et rajada Soomes terminal, mis kataks piirkonna vajadused, tuleks kõik infrastruktuuri tehtavad investeeringud arvestada samal viisil kui Eestis ning lisada neile Soome ja Eesti vahelise ühenduse rajamise kulud ning see lahendus oleks piirkonna jaoks kõige kallim, seisab teates.

Latvenergo andmetel sarananeb maagaasi tarbimine Soomes Balti riikide tarbimisele, ulatudes peaaegu viie miljardi kuupmeetrini aastas. LNG osakaal Soome kogubilansis ei ole kõrge, ulatudes veidi üle 10 protsendi ja seetõttu ei ole selle riigi jaoks mitmekesistamine strateegiliselt nii tähtis kui Balti riikidele, märkis Läti energiafirma.

Ettevõtte sõnul eeldab Läti veeldatud maagaasi terminali ehitamine 50–200 miljoni euro investeerimist maagaasi infrastruktuuri arendamisse ning terminali ehitamiseks on analüüsi kohaselt kõige rohkem võimalusi Lätis.

Kui terminal asuks Ventspilsis või Liepajas, oleks Läti gaasi infrastruktuuri rajamise kulud kuni 200 miljonit eurot.

Latvenergo märkis, et Balti riikide gaasivarustuse süsteem kasutab põhiliselt Läti Inčukalnsi maa-alust gaasihoidlat. Seetõttu oleks iga-aastaste suurte maagaasi tarnemahtude tõttu sobiv asukoht terminalile Riias või Vidzeme rannajoonel Riia lahes, mis on lähim Inčukalnsi maa-alusele gaasihoidlale Riia–Inčukalnsi gaasijuhtme piirkonnas. Sellisel juhul tuleks ehitada umbes 50 kilomeetri pikkune uus gaasitoru ja selle maksumus oleks umbes 50 miljonit eurot.

Euroopa Liit on lubanud toetada ühe terminali rajamist piirkonda ning peaks otsuse tegema lähiajal. Balti riikides on arendamisel mitmeid konkureerivaid LNG terminali projekte.