Elering muutis ehituse jätkamiseks Tartu-Sindi liini tööde graafikut


BNS 25.05.2011

Kuna ühe eraisiku algatatud kohtuasi peatas tema kinnistul Eleringi uue Tartu-Viljandi-Sindi kõrgepingeliini ehitustööd on Elering tööde graafiku ümber korraldanud ja need jätkuvad teises kohas kohtuvaidlusest hoolimata.

"Tööde graafik on selliselt korraldatud, et 2014. aasta tähtaeg täna veel ohus pole. Suve jooksul jätkuva kohtuvaidluse tulemusest lähtuvalt teame sügiseks paremini, kas on vaja tähtaegasid korrigeerida või mitte," kommenteeris BNS-ile Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Vaidluse tekitanud kinnistul töid ei toimu, kuna see on kohtu poolt seatud esmase õiguskaitsega keelatud.

Elering sõlmis Tartu-Viljandi-Sindi uue õhuliini ehitamise leppe Empoweriga mullu oktoobris. Lepingu maksumus on 535 miljonit krooni. Tööde valmimise tähtaeg 30. september 2014. Lepingu raames ehitatakse 162 kilomeetrit uusi ülekande- ja optikaliine ning tugevdatakse mitmete väiksemate 110-kilovoldise alajaamade ühendusi.

Tartu lähistel asuva kinnitu omanik vaidlustas halduskohtus õhuliini ehitamiseks vajaliku sundvalduse seadmise korralduse tema kinnistu suhtes ja saavutas kevadel ringkonnakohtus esmase õiguskaitse määruse, mis korralduse täitmise peatas.

"Vallavalitsuse korraldusega on rikutud kaebaja õigusi heale haldusele, samuti ei ole võimaldatud teostada ärakuulamisõigust, mistõttu on rikutud haldusmenetluse seadust. Haldusakt on motiveerimata, oluliste kaalutlusvigadega ning ei ole proportsionaalne. Lisaks eeltoodule on vaidluse all ka kogu sundvalduse seadmise regulatsiooni põhiseaduspärasus, arvestades nii varasemat riigikohtu praktikat kui ka õiguskantsleri hiljutisi seisukohtasid," kommenteeris eraisikut esindav vandeadvokaat kevadel.

Tartut, Viljandit ja Sindit ühendav uus õhuliin suurendab Eleringi selgitusel ida-lääne suunalist elektrivõrgu läbilaskevõimet, tõstab oluliselt Pärnu piirkonna varustuskindlust ning annab hilisema võimaluse kolmanda Eesti-Läti liini ehitamiseks.

Praegu kasutuses olev Tartu-Viljandi-Sindi liin on valdavas osas ehitatud aastatel 1956-1957 ning on amortiseerunud.