Riigid peavad täpsustama LNG terminali alternatiivide maksumusi


BNS 31.03.2011

Kolmapäeval Brüsselis Balti energiaturgude ühendamise programmi (BEMIP) raames toimunud elektri- ja gaasiturgude töögrupi arutelul said riigid ülesandeks arvutada konkreetsemalt välja pakutud veeldatud maagaasi (LNG) terminali erinevate alternatiivide maksumused.

Arutelul osalenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Einari Kiseli sõnul valmistati arutelul ette 13. aprillil toimuvat järgmist kõrgetasemelist kohtumist, kus osalevad nii Balti riikide kui Soome, Rootsi, Poola ministeeriumide ja regulaatorite esindajad ning põhivõrguettevõtjate esindajad.

Kisel rääkis BNS-ile, et kohtumisel vaadeldi LNG terminali erinevaid alternatiive ja seda, mida iga erineva alternatiivi rakendamine sisuliselt rahas tähendaks. Ta märkis, et LNG terminali rajamisel tuleb lisaks terminali ehitamisele rajada selle juurde ka taristu: vahetada välja olemasolevaid torustikke, ehitada täiendavaid pumbajaamu.

"Kõigepealt on vaja pilt ette saada, missuguseid investeeringuid erinevate variantide puhul on vaja teha üldse," ütles Kisel. "Täna on lähtutud suuresti ainult sellest loogikast, et kuskile tahetakse panna lihtsalt LNG terminali, aga keegi ei ole väga täpselt vaadanud seda, missuguseid muid investeeringuid on vaja sellisel puhul teha."

Ta tõi näite, et kui LNG terminal ehitataks Lätti, tuleks gaasi eksportimiseks Soome sisuliselt muuta väga oluliselt ka Eesti gaasivõrku, "kas siis suurendada siinset rõhku või suurendada torustiku läbimõõte ehk siis vahetada suur osa torustikust üldse välja". See aga tähendaks täiendavat lisaraha.

Kisel rääkis, et terminali rajamine oleks erakapitali investeering ning vaadatakse, kas ja kui palju oleks võimalik toetada seda Euroopa Liidu ühisest eelarvest. "Sel juhul kogu see [terminali rajamise] kulu jagataks tegelikult kõikide nende riikide gaasitarbijate vahel laiali."

Asekantsleri sõnul see just ongi keeruline, kuna sellist pretsedenti tegelikult praegu kuskil mujal Euroopas ei ole, kus sellised kulud peaks jagama mitme riigi vahel.

Kisel lisas, et rahaline pool ongi otsustamise aluseks, kuhu LNG terminal võiks tulla. Tema sõnul tulebki vaadelda, kui palju iga terminali projekt maksma läheks, mida see tähendaks eri riikide varustuskindlusele ja kuidas seda oleks võimalik rahastada.

Eesoleva kohtumise kohta ütles Kisel, et seal kindlasti LNG terminali osas lõplikke otsuseid veel ei sünni. "Seal vaadatakse otsa nendele numbritele ja püütakse leida mingisuguseid lahendusi ja esialgseid kokkuleppeid."

Peaminister Andrus Ansip on varem öelnud, et Balti riigid peavad tegema ühiseid jõupingutusi, et rajada kolme peale üks LNG terminal. Tema sõnul on ütlematagi selge, et enam kui kolme või kolme veeldatud gaasi terminali jaoks Baltikumis ruumi ei ole ning tuleb leida lahendus, kus maksumaksjate raha oleks kasutatud efektiivselt.