Meremuuseumi uue hoone avamine lükkub hilissügisesse


BNS 25.03.2011

Tallinnas asuva Lennusadama vesilennukite angaaride restaureerimine on osutunud arvatust keerukamaks ja aeganõudvamaks ning seetõttu lükkub meremuuseumi uue hoone avamine muuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul hilissügisesse.

Osaliselt on tööde viibimine seotud külma talvega.

Algselt pidi uue muuseumihoone avamine toimuma merepäevade raames juuli keskel. Dresen rääkis reedel ajakirkanikele, et selleks ajaks saavad tehtud suuremad üldehituslikud tööd, seejärel algab koos ehitustööde lõpetamisega eksponaatide paigaldamine vesilennukite angaaridesse.

Siiski saab avalikkus renoveeritud vesilennukite angaare näha merepäevade raames angaarides toimuval kontserdil, kus tuleb ettekandele helilooja Helena Tulve uudisteos.

Näitena tööde keerukusest tõi Dresen välja asjaolu, et kui algselt hinnati vesilennukite angaaride koorikkatuses olevate pragude kogupikkuseks 1,6 kilomeetrit, siis tegelikkuses tuli pragusid parandada 3,6 kilomeetri jagu. Angaaride armatuuri puhastamise maht kasvas tööde käigus enam kui poole võrra 11,7 kilomeetrini.

Näitena tööde mastaapsusest tõi ehituse peatöövõtja Nordeconi juht Jaano Vink välja fakti, et osa tellinguid tuli angaaride katuse sisepinna taastamise tarvis hankida Hispaaniast, sest lähipiirkonnas saadaolevatest tellingutest töödeks ei piisanud.

Dresen märkis, et vesilennukite angaaride kui väga unikaalse objekti puhul on pigem tähtis tööde kvaliteet kui kiirus.

Dresen kinnitas BNS-ile, et praeguse seisuga on uue muuseumi ehitustööde rahaline kulu eelarve piires.

Vink vastas küsimusele, kas ettevõtte jaoks kujuneb planeeritust keerukamaks kujunenud objekt kasumlikuks, et seda, millised tööd mahuvad algse lepingu raamasse ja millised on ettenägematud lisatööd, hindab spetsiaalne komisjon. Hinnangu andmine seisab veel ees.

Meremuuseumi uue hoone üks suuremaid eksponaate on allveelaev Lembit, mille veest väljatõmbamine toimub spetsiaalsete täispuhutavate pontoonide abil aprillis-mais.

Meremuuseumi uue hoone pindaala on ligi 8000 ruutmeetrit. Soojusega hakkab hoonet varustama merevees sisalduva soojuse baasil töötav küttesüsteem.

Vesilennukite angaaride meremuuseumiks ümberehitamise projekt maksab koos Lennusadama uuendamisega käibemaksu arvestamata 184 miljonit krooni.