Mäo–Roosna-Alliku vahel asuva teelõigu remondihange sai viis pakkumist


BNS 24.03.2011

Eraisikut esindav advokaadibüroo Glikman & Partnerid teatas, et saavutas ringkonnakohtus määruse, mis eraisiku kaebuse alusel peatas tema kinnistule sundvalduse seadva korralduse täitmise, mille alusel plaanis Eesti põhivõrguettevõte Elering ehitada läbi kinnistu uue Tartu–Viljandi–Sindi kõrgepinge õhuliini.

Glikman & Partnerid selgituste kohaselt andis ringkonnakohus määrusega esialgse õiguskaitse, mille esimese astme kohus jättis avalikele huvidele viidates rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Sisuline arutelu vaidlusaluse korralduse võimaliku tühistamise osas jätkub Tartu halduskohtus.

Advokaadibüroo teatel seati vaidlusaluse korraldusega eraisiku kinnistule omaniku nõusolekuta tähtajatu sundvaldus Eleringi kasuks. Korralduse kehtimajäämisel tekkinuks Eleringil võimalus ehitada kaebaja kinnistut läbiv uus õhuliin.

Ringkonnakohus peatas korralduse täitmise, kuna sellises mahus projekti elluviimine võib tekitada olukorra, kus eraisikust kaebajale soodsa kohtuotsuse tegemisel oleks selle täitmine võimatu või raskendatud, kuivõrd juba ehitatud õhuliini lammutamine ei oleks otstarbekas tehtud kulutuste maksumuse tõttu. Samuti ei näinud ringkonnakohus tungivat avalikku huvi uue elektriliini ehitamiseks.

Ringkonnakohus leidis oma määruses ka seda, et tegemist ei ole ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, arvestades korralduse vähest motiveeritust.

"Vallavalitsuse korraldusega on rikutud kaebaja õigusi heale haldusele, samuti ei ole võimaldatud teostada ärakuulamisõigust, mistõttu on rikutud haldusmenetluse seadust. Haldusakt on motiveerimata, oluliste kaalutlusvigadega ning ei ole proportsionaalne. Lisaks eeltoodule on vaidluse all ka kogu sundvalduse seadmise regulatsiooni põhiseaduspärasus, arvestades nii varasemat riigikohtu praktikat kui ka õiguskantsleri hiljutisi seisukohtasid," rääkis eraisikust kaebaja esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel.

Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk kommenteeris pressiesindaja vahendusel BNS-ile, et läbirääkimised maaomanikega on iga liiniehituse loomulik osa, kus Eleringi eesmärk on jõuda mõlemaid osapooli rahuldava lahenduseni.

"Näiteks, kui uue liiniga kaasneb tuntavaid lisanduvaid piiranguid, nagu liinikaitsevööndi laiendamise käigus metsa maha võtmine, siis oleme maaomanikele pakkunud selle eest ka kompensatsiooni, mis ületab seaduses ettenähtud hüvitisi. Sundvalduse seadmist on kasutatud viimase võimalusena, kui läbirääkimistega pole mõistliku aja jooksul võimalik kokkuleppele jõuda ning selliste juhtumite arv moodustab ühe protsendi kõigist trassile jäävatest kinnistutest," selgitas Kilk.

Kõnealune vaidlus puudutab Kilgi selgitusel maad, kus uus liinilõik rajatakse olemasoleva liini asemele ja lisanduvate piirangute hulk on sellega kõige väiksem. "Kokkuvõttes laieneb liini kaitsevöönd 50 meetrilt 80 meetrini. piiranguvöönd laieneb 0,18 hektari võrra. Maaomanik on selle eest esitanud Eleringile üle 25.000 euro suuruse kompensatsiooninõude, sealhulgas soovides kinnisasja omandamist Eleringi poolt. Määruse näol on tegemist esialgse õiguskaitse määrusega ning sisuliselt pole kohtud maaomaniku kaebuse osas otsust langetanud," ütles ta.

Kilgi selgitusel on infrastruktuuriprojektide puhul väga oluline leida tasakaal avalike hüvede ja eraisiku õiguste vahel. Rekonstrueeritud Tartu–Viljandi–Sindi liin tagab tema sõnul tarbijatele tulevikus tänasega võrreldes oluliselt suurema varustuskindluse.

162 kilomeetri pikkuse Tartu–Viljandi–Sindi kõrgepingeliini rajamise ehitustööd algasid 2011. aasta veebruaris Tartu külje all Viljandi maantee ääres, märkis advokaadibüroo. Projekti kogumaksumuseks on varasema info alusel 47,2 miljonit eurot.